Probleemõpe
Probleemidena käsitletakse tervet valdkonda puudutavaid ning mitmeid sellega seotud küsimusi komplektselt käsitlevaid kaasusi. Probleemõppe juhtumit lahendatakse mitme seminari käigus etapiviisiliselt. Probleemõppes määratletakse teema või valdkond, mida tuleb terviklikult analüüsida. Selliseks teemaks võib olla õigusakti koostamine, arengukava koostamine või projekti koostamine mingis valdkonnas. Probleemõpe koosneb järgmistest osadest:
a) valla õigusaktid, olukord ja praktika analüüsitavas valdkonnas;
b) riiklikud valdkonda reguleerivad õigusaktid ja kohtupraktika
c) viie teise kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktid ja praktika;
d) töö (analüüs, õigusakt, projekt vms) esialgse kavandi kaitsmine;
e) hindamiseks valmis töö (analüüs, õigusakt, projekt vms) esitlemine.
Probleemõppe esitlust võib töörühm kasutada probleemõppe seminarideks ettevalmistamisel. Esitlusse on lisatud erinevate seminaride slaidid sissejuhatava tekstiga ning need on eraldatud jaotisteks. Samuti sisaldab esitlust juhiseid õpilastele, mida esitlusse tuleks lisada, ning ette valmistatud kujundusi, tabeleid ja muid vorme, mida õpilased saavad enda rühmatöös kasutada.
Määrusi võivad anda valla- või linnavolikogu või -valitsus. Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. Volikogu võib kehtestada täpsema korra normitehniliste nõuete rakendamiseks. (KOKS § 7 lg 4) Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusega nr 180 “Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri” on reguleeritud eelnõule ja seletuskirjale esitatavad nõuded (valla- või linnavolikogu või -valitsuse määrusele ei kohaldata Vabariigi Valitsuse 13.01.2011 määrust nr 10 “Vabariigi Valitsuse reglement“, aga need küsimused võivad olla reguleeritud volikogu määrusega. Volikogu määruse kirjutab alla volikogu esimees (KOKS § 23 lg 4) ja valitsuse määrusele vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär (KOKS § 31 lg 6). Volikogu määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva (KOKS § 23 lg 1 ja § 31 lg 1).
Probleemõppe hindamine
| aine õpi-väljundid: | Õpilane oskab koostada vallavolikogu või vallavalitsuse määruse eelnõu ja selle seletuskirja kooskõlas normitehnika nõuetega. |
| hindamise meetodid: | probleemõpe – valdkonna või tervikliku probleemi analüüsimisel põhinev hindamine, mis hõlmab seminare ja kirjalikku tööd; |
| õppetöö kirjeldus: | Õppetöö toimub rühmatöö vormis. Kui ei ole määratud teisiti, siis on töörühmade eesmärk on aidata kaasa Kaastle valla õigusaktide vastavusse viimisele kohaliku omavalitsuse teostamist reguleerivate õigusaktidega, teiste kohaliku omavalitsuse üksuste parima praktikaga ning samaaegselt tõsta õigusaktide kvaliteeti, sealhulgas tagada parim võimalik regulatsiooniaste. Töörühm koostab enda probleemile vastava analüüsi, eelnõu ja seletuskirja ning kaitseb enda analüüsi ja koostatud eelnõu ja seletuskirja teiste töörühmade ees. Töörühm oponeerib vähemalt ühte teist töörühma. Oponeerimise eesmärk on aidata kaasa oponeeritava töö kvaliteedi tõstmisele ning õppida selle kaudu ka ise. |
| “E” ehk lävendtase – vastab vähimal nõutaval määral õpiväljundi nõuetele | “C” ehk kesktase – vastab heal tasemel õpiväljundi sooritusele | “A” ehk kõrgtase – vastab väga heale õpiväljundi sooritusele või ületab seda |
|---|---|---|
| 1.0) eelnõu koostamise ettevalmistamisel on selgitatud välja, kas vallas on olemas kehtiv õigusakt ning mida see reguleerib; | 1.0) eelnõu koostamise ettevalmistamisel on analüüsitud vallas kehtivaid õigusakte ja toodud välja kehtivate õigusaktide peamised probleemid; | 1.0) eelnõu koostamise ettevalmistamisel on selgitatud välja vallas kehtivad õigusaktid ning nende rakendamise praktika, tõusetunud probleemid, sh kohtuvaidlused; |
| 2.0) riiklike ja Euroopa Liidu õigusaktidega tutvumisel on selgitatud välja kõige olulisem õigusakt (sh volitusnormi sisaldav õigusakt) ja seda refereeritud; | 2.0) riiklike ja Euroopa Liidu õigusaktidega tutvumisel on selgitatud välja valdkonda reguleerivad Euroopa Liidu ja riigisisesed õigusaktid ning kirjeldatud kehtivat õiguslikku regulatsiooni, sh vallale antud volitusnormi eesmärki; | 2.0) riiklike ja Euroopa Liidu õigusaktidega tutvumisel on selgitatud välja kõik probleemi käsitlevad või valdkonda reguleerivad Euroopa Liidu või riigisisesed õigusaktid ning analüüsitud kehtivat õiguslikku regulatsiooni, sh vallale antud volituse eesmärki, ulatust ja kohustuslikkust; |
| 3.0) teiste valdade ja linnade õigusaktide analüüsimisel on võrreldud vähemalt 5 teist valda või linna ja toodud välja mõned erinevused ja sarnasused; | 3.0) teiste valdade ja linnade õigusaktide analüüsimisel on võrreldud 5 – 7 teist valda või linna ning süstemaatiliselt toodud välja valdade erinevused ja sarnasused reguleeritavas küsimuses; | 3.0) teiste valdade ja linnade õigusaktide analüüsimisel on võrreldud vähemalt 7 teise valla või linna õigusakte ning toodud välja õigusakti eelnõu ja seletuskirja koostamiseks vajalikud erinevused ja sarnasused, samuti on võrreldud linnalist ja maaomavalitsust, suurt ja väikest omavalitsust; |
| 4.0) eelnõu koostamisel arvestati normitehnika nõudeid ja eelnõus pole olulisi eksimusi (nt pädevus või eelnõu allkirjastamise nõuded); | 4.0) eelnõu vastab normitehnika nõuetele ning KOKS sätestatud kohaliku omavalitsuse õigusaktile esitatavatele nõuetele (sh pädevus, allkirjastamine, jõustumise tähtaeg); | 4.0) eelnõu vastab igati normitehnika nõuetele ning KOKS sätestatud kohaliku omavalitsuse õigusaktile esitatavatele nõuetele (sh pädevus, allkirjastamine, jõustumise tähtaeg jms) ning valla enda sisemistele kordadele; |
| 4.1) eelnõu koostamise aluseks on võetud kehtiv volitusnorm ning eelnõu üldjoontes vastab volitusnormile; | 4.1) eelnõu koostamise aluseks on kehtiv volitusnorm ning selle rakendamisel on hinnatud volituse piire ja volitusnormi eesmärki; | 4.1) eelnõu koostamisel on analüüsitud volitusnormi, tuvastatud volituse siduvus, volituse ulatus ning eesmärk ja sisu, milleks volitus on antud; |
| 4.2) eelnõus ei taasesitata olulisel määral seaduse teksti ega ületata sellega volituse piire; | 4.2) eelnõus ei ole taasesitatud õigusakti teksti, vaid eelnõusse puutuvatele õigusaktidele ja nende sätetele on viidatud; | 4.2) eelnõus ei ole taasesitatud teiste õigusaktide teksti, vaid eelnõusse puutuvatele õigusaktidele ja nende sätetele on viidatud (sh toodud välja kohaldamisala sätted); |
| 4.3) eelnõus pole olulisel määral või ilmselgeid vastuolusid, kordusi, lünkasid või ebamäärast sõnastust ega kirjavigu; | 4.3) eelnõu vastab üldjoontes lakoonilisuse, trafaretsuse ja adekvaatsuse nõudele ning selle tekstis ei ole vastuolusid, kordusi, lünkasid või ebamäärast sõnastust ega kirja- või stiilivigu; | 4.3) eelnõu tekst on sõnastatud lühidalt (lakoonilisus), ühetaolises sõnastuses (trafaretsus) ja vastavuses reguleeritava küsimusega (adekvaatsus), selge ja üheselt mõistetav, ametlikus stiilis ning õigekirja nõudeid järgides; |
| 4.4) eelnõu ei ole ilmselgelt vastuolus kehtiva seaduse või määrusega ning ei kohusta panema toime kuritegu või muud õigusrikkumist; | 4.4) eelnõu on kooskõlas kehtiva õigusega ning arvestab seadustest, määrustest ja teistest õigusaktidest tulenevate õiguste, kohustuste ja menetluse korraga; | 4.4) eelnõu on täiel määral kooskõlas kehtiva õigusega ning on seostatud seadustest, määrustest ja teistest õigusaktidest tulenevat õiguste, kohustuste ja korra ning põhiõiguste kaitsega; |
| 5.0) eelnõu seletuskiri on koostatud üldjoontes vastavuses normitehnika nõuetega ja sisaldab olulisi osi; | 5.0) eelnõu seletuskiri on koostatud kooskõlas normitehnika nõuetega, sisaldab seletuskirja osi, sh on seletuskirjas võrdlus teiste valdade ja linnade vastavate õigusaktidega; | 5.0) eelnõu seletuskiri on koostatud vastavalt määruse seletuskirjale esitatud normitehnika nõuetele, sisaldab kõiki seletuskirja osi ja teiste valdade ja linnade õigusaktide analüüsi, põhiseaduslikkuse ja andmekaitse mõjude analüüsi; |
| 5.1) eelnõu seletuskirjas on sätete selgitused ning need on vähemalt olulises osas lahti kirjutatud ja aitavad sätetest aru saada; | 5.1) sätete selgitused on selged ja arusaadavad ning lihtsustavad sätte mõistmist. Sätete selgitustes on viited olulisematele seotud seadustele ja määrustele või nende sätetele; | 5.1.) sätete selgitustes on hästi aru saada, kuidas tuleb sätet rakendada. Sätete selgitustes on toodud välja kõik rakendamiseks olulised teiste õigusaktide sätted ja selgitatud nende seoseid. Selgitustes on joonised, tabelid ja muud rakendamist lihtsustavad materjalid; |
| 5.2) eelnõu seletuskirjas on üldsõnaline selgitus mõjude kohta, aga puudub analüüs; | 5.2) mõjude hindamise analüüsis mõne olulisema regulatsiooni osas toodud välja selle mõjud (sh sihtgrupp, mõju sihtgrupile ja selle olulisus (sagedus, ulatus, intensiivsus)); | 5.2) mõjuda hindamisel on analüüsitud kõigi oluliste regulatsioonide mõju selle liigi, sihtgrupi, mõju olulisus (sagedus, ulatus, intensiivsus) järgi ning toodud kokkuvõttes välja eelnõu peamised olulised mõjud; |
| 5.3) eelnõu seletuskirjas on üldsõnaline selgitus kulude ja tulude kohta, aga puudub analüüs; | 5.3) kulude ja tulude analüüsis on toodud välja kõige olulisemad eelnõu rakendamisega kaasnevad tegevused, nende kulud ja tulud; | 5.3) kulude ja tulude analüüsis on kirjeldatud eelnõu rakendamisega kaasnevaid ühekordseid ja kestvaid tegevusi ning toodud välja nendega seotud kulud ja tulud; |
| 5.4) seletuskirja sissejuhatuses on nimetatud, kes on selle koostanud ja viide volitusnormile; | 5.4) seletuskirja sissejuhatuses on eelnõu lühikokkuvõte, koostajate nimed, andmed ja rollid ning volitusnorm ja seos teiste eelnõudega; | 5.4) seletuskirja sissejuhatuses on selge ja arusaadav eelnõu lühikokkuvõte, koostajate ja toimetajate andmed, seosed tegevuskavade, menetluses olevate eelnõude ja kehtivate õigusaktidega ning eelnõu vastuvõtmise korra kirjeldus; |
Töörühmade ülesanded
- valla põhimääruse uuendamine. Valla põhimäärus on koostatud aastaid tagasi. Vahepeal on muudetud õigusaktid ning ka vald ise on edasi arenenud. Töörühm peaks eelkõige kontrollima, kas põhimäärus on endiselt kooskõlas seadustega või on tekkinud vastuolusid. Töörühm peaks samuti hindama, kas põhimäärus on parima võimaliku regulatsiooniastmega ning kas selles ei esine liiga palju seaduste teksti kordusi.
- valla arengukava väljatöötamine. Vallal puudub arengukava. Töörühm peaks võtma aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 9, samuti võrdlema teiste valdade ja linnade arengukavasid ja koostama lähteülesande põhjal Kaastle valla arengukava põhimõtted ja eelnõu.
- riigihangete läbiviimise korraldamine. Vallal puudub protseduur riigihangete läbiviimise korraldamiseks. Töörühma ülesanne on – võttes aluseks riigihangete seaduse – koostada menetlus, kuidas vallavalitsuse siseselt menetletakse riigihanke läbiviimist. Sama menetlusega peaks olema hõlmatud ka vara soetamine ilma riigihanget korraldamata.
- vallavara valitsemise üleandmine äriühingule. Kaastle Vallavolikogu otsusega otsustati anda vallavara valitsemine üle selleks moodustatud äriühingule. Töörühma ülesanne on hinnata, milliseid toiminguid ja akte peab volikogu või valitsus tegema andma ja kas ning kuidas tuleb vara valitsemise korda muuta, et vara valitsemise üleandmine äriühingule oleks õiguspärane.
- valla eelarve koostamise protseduur. Kaastle vallal puudub protseduur eelarve koostamiseks. Seni on kõik toimunud üksikaktide ja tavade põhjal. Töörühma ülesanne on koostada eelarve menetlus arvestades analoogiat riigieelarve menetlusega ning vastavaid kohaliku omavalitsuse eelarvet reguleerivaid seadusi;