Selgitustaotluse esitamine
Selgitustaotluse eesmärk on saada asutuselt või organilt, kes on õigusakti või selle eelnõu välja töötanud, õigusakti vastu võtnud või kes rakendab igapäevaselt õigusakti enda töös õigusalane selgitus sätte tähenduse või selle rakendamise praktika kohta. Selgitustaotlusega on tegu ka siis, kui asutus peab vastamiseks analüüsima andmeid ja looma uut teavet, nt koguma, süstematiseerima, analüüsima ja sünteesima andmeid ja tegema selle pinnal järeldusi.
Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 ja § 3 kohaselt on selgitustaotlus pöördumine, milles isik: 1) taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist või 2) taotleb riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutuselt õigusalast selgitust tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Selgitustaotlusele vastamisel ei lahendata õiguslikku küsimust sisuliselt ega anta õigusnõu. Selgitustaotlusele vastatakse 30 päeva jooksul (MSVS § 6) ning selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist (MSVS § 5 lg 8). Selgitustaotlusele vastamisest võib loobuda, kui (MSVS § 5 lg 9): 1) isikut ei ole võimalik kindlaks teha; 2) puuduvad isiku sideandmed; 3) isik on piiratud teovõimega ja talle on kohtu poolt määratud eestkostja ning märgukiri või selgitustaotlus on esitatud esindaja eelneva nõusolekuta; 4) [–]; 5) märgukiri või selgitustaotlus ei ole esitatud eesti keeles ja keeleseaduse § 12 kohaselt ei ole adressaat kohustatud sellele vastama; 6) märgukirja või selgitustaotluse sisu ei ole loetav või arusaadav; 7) selgitustaotlusele vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu asutuse või organi töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi.
SELGITUSTAOTLUS