Selgitustaotluse esitamine

man, sign, paper-5710164.jpg

Selgitustaotluse esitamine

Selgitustaotluse eesmärk on saada asutuselt või organilt, kes on õigusakti või selle eelnõu välja töötanud, õigusakti vastu võtnud või kes rakendab igapäevaselt õigusakti enda töös õigusalane selgitus sätte tähenduse või selle rakendamise praktika kohta. Selgitustaotlusega on tegu ka siis, kui asutus peab vastamiseks analüüsima andmeid ja looma uut teavet, nt koguma, süstematiseerima, analüüsima ja sünteesima andmeid ja tegema selle pinnal järeldusi.

Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 ja § 3 kohaselt on selgitustaotlus pöördumine, milles isik: 1) taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist või 2) taotleb riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutuselt õigusalast selgitust tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Selgitustaotlusele vastamisel ei lahendata õiguslikku küsimust sisuliselt ega anta õigusnõu. Selgitustaotlusele vastatakse 30 päeva jooksul (MSVS § 6) ning selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist (MSVS § 5 lg 8). Selgitustaotlusele vastamisest võib loobuda, kui (MSVS § 5 lg 9): 1) isikut ei ole võimalik kindlaks teha; 2) puuduvad isiku sideandmed; 3) isik on piiratud teovõimega ja talle on kohtu poolt määratud eestkostja ning märgukiri või selgitustaotlus on esitatud esindaja eelneva nõusolekuta; 4) [–]; 5) märgukiri või selgitustaotlus ei ole esitatud eesti keeles ja keeleseaduse § 12 kohaselt ei ole adressaat kohustatud sellele vastama; 6) märgukirja või selgitustaotluse sisu ei ole loetav või arusaadav; 7) selgitustaotlusele vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu asutuse või organi töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi.

SELGITUSTAOTLUS

Selgitustaotlusest peab selgelt nähtuma, millise õigusakti või eelnõu sätte kohta õiguslikku selgitust küsitakse või milliste andmete töötlemist (kogumine, süstematiseerimine, analüüs ja süntees ning selle põhjal uue teabe loomine) taotletakse. Selgitustaotlusele vastamisel ei lahendata õiguslikku küsimust sisuliselt ega anta konkreetses küsimuses õigusnõu.
Selgitustaotlusele vastamiseks tuleb töödelda selgitustaotluse esitanud isiku isikuandmeid ulatuses, mis on vajalik selgitustaotluse sisuks olevate andmete kogumiseks, süstematiseerimiseks, analüüsimiseks ja sünteesimiseks või õigusnormi, mille kohta selgitust on küsitud, väljaselgitamiseks ja tõlgendamiseks, avalikustamisele kuuluva teabe ulatuse ja sisu väljaselgitamiseks, juurdepääsupiirangu korral isiku juuredepääsuõiguse kontrollimiseks ning selgitustaotluse sisuliseks määratlemiseks. Selgutustaotlusele vastamise käigus võidakse võtta esitajaga ühendust ning täpsustada selgitustaotluse eesmärki ja sisu, samuti kontrollida selgitustaotluse esitaja isikusamasust.