Teenused
Kohaliku omavalitsuse eesmärk on kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine ning avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel (KOKS § 3 p-d 1 ja 7). Kaastle Vallavalitsuse eesmärk on tagada võimalikult lihtsalt ja kiirelt elanikele vajalikud teenused. Teenuste kujundamisel lähtutakse elanike ootustest ja kohalikest vajadustest niivõrd, kui teenuse osutamine, tingimused ja maht ei ole määratud kindlaks seaduste ning nende rakendamiseks antud määrustega. Teenuste osutamisel soovitakse saavutada võimalikult suur mõju teenuse saajale (mõjusus), kasutades võimalikult vähe raha ja teisi ressursse võimalikult suure hulga kvaliteetse teenuse osutamiseks (tõhusus) ning vältides ülemääraseid või teenuse osutamiseks mitte vajalikke kulutusi ja raiskamist (säästlikkus).
Kohaliku omavalitsuse teenused jagunevad omahaldusteenusteks ja riigihaldusteenusteks. Omahaldusteenuseid puudutavad kohaliku elu küsimusi ning nende osutamist saab kohaliku omavalitsuse üksus otsustada iseseisvalt oma äranägemise järgi. Kohaliku omavalitsuse üksus saab riigi- ja haldusõiguse põhimõtteid ja põhiõigusi arvestades otsustada vabalt, kas üldse omahaldusteenust osutada, millistel juhtudel ja määral seda osutada ning määrata kindlaks teenuse osutamise tingimused. Riigihaldusteenused on seadusega kindlaks määratud riigi ülesanded, mida täidetakse kohaliku omavalitsuse üksuste kaudu. Riigihaldusteenuseid osutatakse kohaliku omavalitsuse üksuste kaudu eelkõige põhjusel, et kohaliku omavalitsuse üksuse organitel, asutustel ja teenistujatel on paremad teadmised kohalikest vajadustest ja elanike eelistustest. Reeglina võimaldab kohalike vajaduste ja elanike eelistuste arvestamine osutada avalikke teenuseid paremini ja kasutada raha tõhusamalt. Samas on riigihaldusteenuste osutamisel kohaliku omavalitsuse üksus seotud seaduste, valitsuse ja ministrite määrustega ega ole teenuse tingimuste kujundamisel iseseisev. Paljud teenused on osaliselt riigi- ja osaliselt omahaldusteenused (segahaldusteenused). Segahaldusteenuste osutamisel on teenuse osutamine mingil määral riigi ülesanne ja seetõttu reguleeritud seaduse, valitsuse ja ministrite määrustega. Samas on osa segahaldusteenuse tingimusi jäetud kohaliku omavalitsuse üksuse kujundada, arvestades kohalikke olusid ja elanike eelistusi. See, millises osas on segahaldusteenus riigivõimuorganite ja millises osas kohaliku omavalitsuse organite määrata, võib tekitada vaidlusi ja olla läbimõtlemata. Praktilistel põhjustel on segahaldusteenused siiski küllaltki levinud, sest võimaldavad reeglina hoida kokku kulusid (ruumid, teenistujad, seadmed, andmed jms).
Teenuste osutamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus enda äranägemisel või seadusest tuleneva kohustuse tõttu kaasata erasektorit või osta teenust sisse (erasektori kaasamine). Erasektori kaasamine ei muuda teenuse olemust ega tohi kahjustada kliendi huve (õiguskaitse, õigusselgus, teenuse kvaliteet, teenuse hind, teenuse kättesaadavus jms). Ka erasektori kaasamisel jääb elaniku ees teenuse osutamise eest vastutavaks reeglina kohaliku omavalitsuse üksus, kes üksnes kasutab erasektori ettevõtet enda ülesande täitmisel. Kuna sellise koostöö vorme on palju – haldusülesande iseseisvaks täitmiseks volitamine, teenuse või kauba sisseostmine, teenuse osutamise kulu ülevõtmine, teenuse ostmise hinna ülevõtmine, hinna osaline või täielik reguleerimine jne), siis muudab erasektori kaasamine reeglina õigussuhte ja õiguskaitse võimalused isiku jaoks keerulisemaks.
Lisaks võib kohaliku omavalitsuse üksus osutada teenuseid enda asutuse kaudu, aga ka halduslepingu alusel teise kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse kaudu (nt laps käib teise omavalitsusüksuse koolis), anda teenuse osutamine üles kohaliku omavalitsuse üksuste liidule või moodustada teise kohaliku omavalitsuse üksusega ühisasutuse teenuse osutamiseks.