
Märgukirja esitamine
Märgukiri on isiku pöördumine asutuse või organi poole avalikes huvides või tema õigusi otseselt mitte puudutavas küsimuse, samuti avalikes huvides probleemile tähelepanu juhtimine. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 46 kohaselt on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Põhiseaduse mõttes võivad sellisteks pöördumisteks olla nii märgukiri kui ka peitsioon. Nendest esimene on konkreetsem ja puudutab üksikjuhtumit.
Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 1 kohaselt on märgukiri pöördumine, millega isik: 1) teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks; 2) annab adressaadile avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud teavet. Märgukirjale vastamisel ei lahendata õiguslikku küsimust sisuliselt ning märgukirja esitamisega ei alga haldusmenetlus puudutatud küsimuses. Märgukirjale vastatakse 30 päeva jooksul (MSVS § 6) ning märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse vastuses arvestamata jätmise põhjust (MSVS § 5 lg 8). Märgukirjale vastamisest võib loobuda, kui (MSVS § 5 lg 9): 1) isikut ei ole võimalik kindlaks teha; 2) puuduvad isiku sideandmed; 3) isik on piiratud teovõimega ja talle on kohtu poolt määratud eestkostja ning märgukiri või selgitustaotlus on esitatud esindaja eelneva nõusolekuta; 4) isik on selgelt väljendanud seisukohta, et ta ei soovi märgukirjale vastust; 5) märgukiri või selgitustaotlus ei ole esitatud eesti keeles ja keeleseaduse § 12 kohaselt ei ole adressaat kohustatud sellele vastama; 6) märgukirja või selgitustaotluse sisu ei ole loetav või arusaadav; 7)[–].
MÄRGUKIRI