Valdkonnad

cat, flower, kitten-2536662.jpg

Kohaliku omavalitsuse üksusel on ülesandeid pea kõigis avaliku võimu ja kohaliku elu valdkondades. Lapse sündimisel saab registreerida vallas sünni ja anda lapsele nime. Koolieelikutele tagab vald koha lasteaias või võimaluse kasutada lastehoiu teenust. Kooliealistele loome head võimalused hariduse omandamiseks ning mitmeid huvihariduse võimalusi enda annete väljaarendamiseks. Noosootöö toetab noorte enesearengut ja aitab viia ellu unistusi  ühistegevuse valdkonnas. Tööealistele on loodud vajaduspõhised teenused ja toetused pere- ja tööelu ühitamiseks. Abivajajad saavad vallast toetusi ja teenuseid, mis aitavad neil iseseisvalt ja väärikalt elus hakkama saada. Ka inimese surma korral on vald koht, kus registreeritakse isiku surm ning saadakse abi matuste korraldamisel. Paljud teenused on märkamatud – korterisse jõuab soe ja vesi, reovesi voolab puhastisse, jäätmed prügilasse ning tänavad on ohutud ja lumevabad. Vald on meie kõigi jaoks – kas hariduse-, kultuuri-, ühisteenuste- või sotsiaalvaldkonnas. 

Pered

… …

Lapsed

… …

Noored

… …

Haridus

… …

Sotsiaaltoetused

  • Riiklikud toetused. Riigi pakutavad sotsiaalkindlustushüvitised tagavad sissetuleku vanaduse, haiguse, töövõimetuse, toitja kaotuse, lapse sünni ja töötuse korral. Kui pere on vaatamata sotsiaalkindlustusskeemidele sattunud puudusesse, tagab riik sotsiaalabi.  Hüvitiste tagamisel arvestatakse süsteemi adekvaatsust ja elujõulisust. Adekvaatsus tähendab, et hüvitis peab olema tasemel, mis hoiab ära inimese vaesusesse sattumise. Sotsiaalkaitsekulud moodustavad märkimisväärse osa riigieelarvest, mistõttu tuleb jälgida kohustuste ja võimaluste tasakaalu ehk jätkusuutlikkust. Riiklikud sotsiaaltoetused on järgmised:
    • Toimetulekutoetus. Toimetulekupiir alates 1. juunist 2022 üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele on 200 eurot kuus. Iga alaealise pereliikme toimetulekupiir on 240 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 160 eurot kuus.
    • muud riiklikud toetused:
  • Kohalikud toetused. Kuusalu vallavalitsus lähtub sotsiaaltoetuste maksmisel sissetulekust sõltuvate toetuste puhul  nagu küttetoetus,  osalustasu toetus, toidutoetus, ametikooli õpilase toetus, vältimatu abi toetus,  ühekordne toetus kohalikust toimetulekupiirist, mis on 400 eurot leibkonna liikme kohta kuus. Retseptiravimite ostukulude hüvitamisel võetakse arvesse puuetega inimeste sotsiaaltoetus riskigruppi kuuluvate isikute puhul, kelle sissetulek ületab kohalikku toimetulekupiiri 1,5-kordselt ehk 600 eurot. Kohalikud toetused on järgmised:
    • Osalustasu toetus. Osalustasu toetust määratakse riskigruppi kuuluvale perele, kelle laps käib Kuusalu valla või Loksa linna koolieelses lasteasutuses. Toetust taotletakse kaks korda õppeaasta jooksul. Taotluste esitamise tähtajad on 15. september ja 15. jaanuar. Muul ajal võib esitada taotlusi ootamatult tekkinud majanduslike raskuste tõttu ja toetus määratakse avalduse esitamisele järgnevast kuust. Osalustasu toetus määratakse vastavalt osalustasu suurusele ning makstakse teenuseosutajale.
    • Toidutoetus. Toidutoetust määratakse riskigruppi kuuluvale perele, kelle laps käib Kuusalu valla või Loksa linna koolieelses lasteasutuses toiduarvete hüvitamiseks. Toidutoetust määratakse ka riskigruppi kuuluvale perele, kelle puudega laps õpib või käib koolieelses lasteasutuses väljaspool Kuusalu valda. Toetust taotletakse kaks korda õppeaasta jooksul. Taotluste esitamise tähtajad on 15. september ja 15. jaanuar. Muul ajal võib esitada taotlusi ootamatult tekkinud majanduslike raskuste tõttu ja toetus määratakse avalduse esitamisele järgnevast kuust. Toetus määratakse vastavalt tegelikule kulule ning makstakse välja teenuseosutajale.
    • Huvihariduse õppetoetus. Huvihariduse toetust määratakse riskigruppi kuuluvale perele õpilase huvihariduse õppemaksu tasumiseks Kuusalu valla või Loksa linna huvikoolis. Huviringi ja laagri toetust määratakse riskigruppi kuuluvale perele huviringi ja laagri omaosaluse hüvitamiseks. Toetust on õigus taotleda 7 – 19-aastasele õpilasele. Toetuse suuruse otsustab ametnik sotsiaalkomisjoni ettepanekul. Toetuse piirmäär ühe isiku kohta eelarveaastas on 300 eurot. Toetuse saamiseks tuleb esitada põhjendatud taotlus. Taotlusele lisatakse perekonna sissetulekute suurust tõendavad dokumendid kolme viimase kuu kohta.
    • Ametikooli õppetoetus. Ametikooli õpilase toetust makstakse riskigruppi kuuluvale õpilasele, kes pärast põhikooli lõpetamist õpib kutseõppe õppekaval, kuni 21. eluaastani. Ametikooli õpilase toetust makstakse, kui kooli ees ei ole õppevõlgnevusi ja kool on esitanud kirjaliku teate õpilase vähemalt rahuldava koolikohustuse täitmise kohta. Ametikooli õpilase toetust määratakse kaks korda aastas 15. septembriks ja 15. jaanuariks esitatud taotluse põhjal 1. septembrist 31. detsembrini ja 1. jaanuarist 31. augustini. Toetuse suurus on 35 eurot kuus õppeperioodil.
    • Tervisetoetus. Tervisetoetust makstakse riskigruppi kuuluvale isikule või perele: 1) retseptiravimite ostmiseks; 2) tervishoiuteenuste saamiseks; 3) abivahendite omaosaluse hüvitamiseks, ostmiseks ja üürimiseks. Retseptiravimite ostukulu hüvitatakse isikule või perele, kelle sissetulek isiku kohta jääb alla 1,5-kordse kohaliku toimetulekupiiri. Retseptiravimite ostukulude hüvitamisel võetakse arvesse puuetega inimeste sotsiaaltoetus riskigruppi kuuluvate isikute puhul, kelle sissetulek ületab 1,5-kordset kohalikku toimetulekupiiri. Tervisetoetuse taotlemisel võib haridus- ja sotsiaalteenistus küsida täiendavat arstitõendit, konsulteerida teenuse osutaja või raviarstiga. Tervisetoetuse taotlemisel retseptiravimite ostmiseks lisatakse taotlusele nimelised kuludokumendid. Arvesse võetakse taotluse esitamise kuupäevale eelnenud kolme kuu kuludokumendid. Tervisetoetus makstakse esitatud nimeliste kuludokumentide summa ulatuses, kuid mitte üle kinnitatud piirmäära. Toetuse suurused on: 1) retseptiravimite ostmiseks kuni 60 eurot kvartalis; 2) tervishoiuteenuste saamiseks kuni 130 eurot aastas, kui taotleja sissetulek jääb alla 1,5-kordset kohalikku toimetulekupiiri ning kuni 65 eurot aastas riskigruppi kuuluvale taotlejale, kelle sissetulek ületab 1,5-kordset kohalikku toimetulekupiiri; 3) abivahendite hankimiseks kuni 130 eurot aastas, kui taotleja sissetulek jääb alla 1,5-kordset kohalikku toimetulekupiiri ning kuni 65 eurot aastas riskigruppi kuuluvale taotlejale, kelle sissetulek ületab 1,5-kordset kohalikku toimetulekupiiri. Põhjendatud juhul võib vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni ettepanekul ettenähtud piirmäärasid ületada kuni Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kolmekordse töötasu alammäära ulatuses ühe taotluse kohta.
    • Küttetoetus. Küttetoetust määratakse ja makstakse taotluse alusel riskigruppi kuuluvale isikule või perele üks kord aastas küttekulude tasumiseks. Toetuse suurus on 200 eurot aastas ühele perele.
    • Ühekordne toetus. Ühekordset toetust määratakse ja makstakse riskigruppi kuuluvale isikule või perele erakorraliste väljaminekute hüvitamiseks taotluse ja kuludokumentide alusel. Toetust makstakse hädavajalike kulude katmiseks, mis aitavad kaasa isiku või pere toimetulekule. Toetuse suurus on kuni 200 eurot aastas ühele perele. Põhjendatud juhul võib vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni ettepanekul ettenähtud piirmäärasid ületada kuni Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kolmekordse töötasu alammäära ulatuses ühe taotluse kohta.
    • Lapsehoiuteenuse toetus. Lapsehoiuteenuse toetust makstakse lapsehoiuteenuse kohatasu hüvitamiseks juhul, kui vallavalitsusel ei ole võimalik pakkuda 1,5- kuni 3-aastasele lapsele kohta oma haldusterritooriumil asuvas lasteaias. Toetuse taotleja esitab vallavalitsusele vormikohase taotluse, milles märgib: 1) taotleja ja lapse ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja elukoha; 2) toetuse taotlemise põhjuse; 3) kontaktandmed (telefon, e-post); 4) muud asjas tähtsust omavad asjaolud. Toetust makstakse alates päevast, kui taotleja on asunud lapsehoiuteenust kasutama, kuid mitte rohkem kui kaks kuud tagasiulatuvalt taotluse esitamise hetkest arvates. Lapsevanem tasub kohatasust 20 % Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast. Vallavalitsus maksab puuduva osa kohatasust. Lapsehoiuteenuse toetus makstakse välja tegevusloaga teenuseosutajale vastava arve alusel.
    • Aabitsatoetus. Aabitsatoetust makstakse Kaastle vallas elava lapse (vanematele) esmakordselt 1. klassi õppima asumise puhul. Toetust makstakse juhul, kui taotleja elukoht on 1. septembri seisuga Kaastle vallas. Toetuse suurus on 300,00€ lapse kohta. Taotluse saab esitada ajavahemikul 10. – 30. septembrini.
    • Ranitsatoetus. Ranitsatoetus on kord aastas makstav toetud põhikoolis õppiva lapsega seotud kulude katmiseks ja hariduse kättesaadavuse tagamiseks. Ranitsatoetuse suurus on 150,00€. Toetust on õigus saada, kui õppeaastat alustav laps ja vähemalt üks tema vanematest on rahvastikuregistri andmetel Kaastle valla elanikud. Ranitsatoetust ei maksta, kui laps saab aabitsatoetust.
    • Puudega lapse transporditoetus. Puudega lapse transporditoetust määratakse ja makstakse lapse kooli või koolieelsesse lasteasutusse sõiduks, kui ühistranspordi kasutamine ei ole tervisliku seisundi või puude tõttu võimalik või juhul, kui transport ei ole vallavalitsuse poolt korraldatud. Toetust taotletakse õppeaastaks. Toetust makstakse 1 kord kuus esitatud teatise alusel. Toetuse suurus on 0.14 eurot/kilomeetri kohta. Toetuse taotleja esitab vallavalitsusele vormikohase taotluse, milles märgib: 1) taotleja ja lapse ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja elukoha; 2) toetuse taotlemise põhjuse; 3) lapse puude aste; 4) pangakonto numbri ja konto omaniku nime; 5) kontaktandmed (telefon, e-post); 6) muud asjas tähtsust omavad asjaolud.
    • Hoolduspere toetus. Toetust makstakse hooldusperele, kes on kantud hooldusperena sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistrisse ja kellega Kuusalu vald on sõlminud hoolduspere vanema lepingu. Toetust makstakse vähemalt sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud määras. Toetuse taotleja esitab vallavalitsusele vormikohase taotluse, milles märgib: 1) taotleja ja lapse ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja elukoha; 2) toetuse taotlemise põhjuse; 3) pangakonto numbri ja konto omaniku nime; 4) kontaktandmed (telefon, e-post); 5) muud asjas tähtsust omavad asjaolud.
    • Lasterikka pere toetus. Lasterikka pere toetust makstakse perele, kus on 3 ja enam kuni 18-aastast last (k.a) üks kord aastas. Taotleja ja lapsed peavad omama rahvastikuregistrijärgset ühist aadressi. Kui kalendriaasta jooksul sünnib juurde laps ja taotlus kalendriaasta kohta on esitatud, on lapsevanemal võimalus esitada sündinud lapse osas toetuse saamiseks lisataotlus. Toetuse suurus on 50 euro lapse kohta.
    • Elluastumistoetus. Elluastumistoetust määratakse ja makstakse taotluse alusel asendus- või järelhooldusteenusel olnud isikule teenuse lõppemisel. Toetuse suurus on kuni 320 eurot. Toetuse taotleja esitab vallavalitsusele vormikohase taotluse, milles märgib: 1) toetuse saaja ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja elukoha; 2) toetuse taotlemise põhjuse; 3) pangakonto numbri ja konto omaniku nime; 4) kontaktandmed (telefon, e-post); 5) muud asjas tähtsust omavad asjaolud.
    • Puudega inimese toetus. Puudega inimese toetust määratakse ja makstakse taotluse alusel raske ja sügava puudega isikule elu- või üldkasutatavate ruumide kohandamiseks. Toetuse suurus on kuni 320 eurot. Toetuse taotleja esitab vallavalitsusele vormikohase taotluse, milles märgib: 1) toetuse saaja ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja elukoha; 2) andmed määratud puudeastme kohta; 3) toetuse taotlemise põhjused; 4) pangakonto numbri ja konto omaniku nime; 5) kontaktandmed (telefon, e-post); 6) muud asjas tähtsust omavad asjaolud.
    • Kriisitoetus. Kriisitoetust määratakse ja makstakse taotluse alusel isikule või perele, kes on ajutiselt sattunud hädaolukorda õnnetusjuhtumi, tulekahju, kuriteo, äkilise haigestumise vms. tagajärjel, käsitledes igat juhtumit eraldi.
    • Vältimatu toetus. Vältimatu toetus makstakse isikule, kes on sattunud oma elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitusse olukorda. Sotsiaalabiga tagatakse esmane abi vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutusega.
    • Jõulutoetus. Kõik Kaastle valla eelkooliealised lapsed, kõik Kaastle valla lasteaedades käivad lapsed, kõik valla üldhariduskoolides ning väljaspool Kaastle valda õppivad kuni 19-aastased Kaastle valla õpilased saavad jõulutoetusena kommipaki. Eakatele alates 80. eluaastast makstakse rahalist jõulutoetust 20 eurot. Eestkostel või lepingu alusel peres hooldamisel olevatele lastele makstakse rahalist jõulutoetust 35 eurot lapse kohta.
    • Juubelitoetus. Juubelitoetust makstakse kõigile eakatele alates 80. eluaastast igal nulli ja viiega lõppeval sünnipäeval, 100. eluaastast igal aastal sünnipäeva puhul. Toetuse suurus on 35 eurot.
    • Matusetoetus. Matusetoetust makstakse Kuusalu valla elaniku surma korral tema matuse korraldajale. Erandkorras makstakse toetust oma elanikust matuse korraldajale olukorras, kus lahkunul puudus rahvastikuregistrikanne või ei ole selle lahkunu eest võimalik mõnel muul põhjusel saada mujalt matusetoetust. Matusetoetust on õigus taotleda kolme kuu jooksul surma registreerimisest. Toetuse suurus on 400 eurot. Toetus makstakse välja viieteistkümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest.
    • Sünnitoetus. Sünnitoetust makstakse lapse sünni puhul lapsevanemale juhul, kui mõlemad vanemad (v.a. üksikvanem) on rahvastikuregistri andmetel Kaastle valla elanikud enne lapse sünni registreerimist ning vähemalt üks lapsevanematest on rahvastikuregistri andmetel elanud Kaastle vallas vähemalt 6 kuud enne lapse sündi. Sünnitoetuse taotluse võib esitada kolme kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates ja lapse üheaastaseks saamisel. Toetuse suurus on 500 eurot. Toetus makstakse kahes osas – 200 eurot pärast sündi ja 500 eurot pärast lapse 1-aastaseks saamist, kui laps ja vähemalt üks lapsevanem on olnud jätkuvalt aasta jooksul rahvastikuregistri andmetel Kuusalu valla elanikud. Mitmikute sünni puhul makstakse toetust iga lapse eest.

Planeering

Kaastle maakonnaplaneering hõlmab haldusreformi eelset Kaastle maakonna territooriumit ja on koostatud ajaperspektiiviga 2030+. Maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk on maakonna ruumilise arengu kujundamine vastavalt üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+” koostamise ajal kokku lepitud visioonile ja arengusuundadele ning suunata planeerimistegevust kohalikul tasandil. Maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisel.

Ehitus

1. Enne ehitamist teha kindlaks ehitusseadustiku lisa 1 „Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta” abil, millise ehitise ja tegevusega on tegemist ning millise dokumendi peab koostama ja esitama vallavalitsusele. Ehitise ümberehitamine on ehitamine, mille käigus muudetakse hoone piirdekonstruktsioone, muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone, paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet, muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat, viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega, taastatakse osaliselt või täielikult hävinenud ehitis. Ehitise laiendamine on ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või alla ehitamisega. Laiendamisel tuleb jälgida, kas laiendatakse vähem/rohkem kui 33 % ehitise esialgsest mahust.

2. Kui tegemist on ehitisega, mis nõuab ehitusloa esitamist, tuleb kõigepealt esitada projekteerimistingimuste taotlus. Kui maa-ala kohta, kuhu kavatsete ehitada, on koostatud detailplaneering, ei ole vaja projekteerimistingimuste taotlust esitada ning projekteerimistingimusi asendab detailplaneering. Põhjendatud juhul võib taotleda projekteerimistingimusi ka detailplaneeringu olemasolul.

3. Kui on saadud projekteerimistingimused või kui on olemas detailplaneering, võib alustada projekteerimisega. Ehitusprojekt peab vastama Vabariigi Valitsuse määrusele „Nõuded ehitusprojektile“. Projekteerimistingimused kehtivad viis aastat.

4. Kui ehitusprojekt on olemas, tuleb esitada see koos ehitusloa taotluse või ehitusteatisega ehitisregistrisse. Ehitusteatis esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Kui vallavalitsus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist. Ehitusteatise alusel võib ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest arvates.
Kui ehitamiseks on antud ehitusluba, on ehitusloa taotlenud isik kohustatud esitama vallavalitsusele vähemalt 3 päeva enne ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta. Ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, kehtib ehitusluba seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Põhjendatud juhul võib vallavalitsus muuta ehitusloa kehtivust.

5. Kui ehitis on valmis, tuleb esitada vallavalitsusele kasutusloa taotlus või kasutusteatis vastavalt ehitusseadustiku lisa 2 „Tabel kasutusteatise, ehitusprojekti ja kasutusloa kohustuslikkuse kohta“. Kasutusteatis tuleb esitada vähemalt 10 päeva enne ehitise kasutamise alustamist. Kui vallavalitsus ei teavita kasutusteatise esitajat selle aja jooksul vajadusest kontrollida esitatud andmeid, siis võib ehitist kasutama asuda.

Ehitusseadustiku alusel tehtavate toimingute riigilõivud. Elamu ja seda teenindava rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamine 150 eurot. Elamu ja seda teenindava rajatise lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamine 30 eurot. Mitteelamu ja seda teenindava rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamine 250 eurot. Mitteelamu ja seda teenindava rajatise lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamine 30 eurot. Elamu ja seda teenindava rajatise kasutusloa taotluse läbivaatamine 30 eurot. Mitteelamu ja seda teenindava rajatise kasutusloa taotluse läbivaatamine 60 eurot. Projekteerimistingimuste taotluse läbivaatamine 25 eurot. Enne ehitusseadustiku jõustumist ebaseaduslikult ehitatud ehitise ehitisregistrisse kandmine 500 eurot. Ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtte väljastamine 2 eurot iga lehekülje eest.

Jäätmed

… …