Kaastle Vald on õppetöö ja täiendõppe eesmärgil loodud näidisjuhtum. Näidisjuhtumi eesmärk on luua terviklik kontekst ja taustaandmed kaasuste, probleemide ja ülesannete lahendamiseks (nt andmed elanikkonna, ametnike, üksuste jms kohta). Näidisjuhtumisse on kaasatud erinevaid huvitavaid näiteid kohalike omavalitsuste praktikast, kuid muudetud neid niivõrd, et keegi ei tunneks ennast puudutatuna. Kuna näiteid on erinevaid, siis ei pruugi kõik andmed olla omavahel heas kooskõlas – pigem on eesmärk tuua erinevaid näiteid ja käsitleda erinevaid probleeme, kui tagada terviklik ja kooskõlas juhtumi kirjeldus.
NB! Kui Teil on hea näide või huvitav dokument, millest võiks õppetöös kasu olla, siis palun info saata sander.pollumae@gmail.com.
Õppetöö läbiviimiseks on koostatud juhtumid, probleemid ja ülesanded. Õppetöö on kavandatud võimalikult praktiline, et osalejad saaksid tunnist või kursuselt kaasa selliseid teadmisi ja oskusi, mida nad enda igapäevatöös kasutada saavad.
- juhtumiõpe. Juhtumitena käsitletakse konkreetseid lühikesi kaasusi, mida saab lahendada ühe loengu raames. Kaasuse lahendamise metoodika eeldab, et osaleja sõnastab juhtumi peamise õigusliku probleemi või probleemid. Probleemist lähtuvalt määratakse kindlaks, millised õigusnormid kohalduvad, ning selgitatakse välja nende normide tähendus. Vastavalt õigusnormi kohaldamise eeldusele ja kaalutlustele hinnatakse juhtumi asjaolusid. Juhtumis võivad need olla kirjeldatud või esitatud tõenditena. Juhtumis kirjeldatud asjaolusid tuleb käsitleda tõestena, aga kirjeldatud tõendeid hinnata kriitiliselt. Juhtumis endas kirjeldatud asjaolusid tuleb eristada osaliste väidetest – osaliste väiteid tuleb samuti hinnata ja vaadata, kas on olemas neid kinnitavad tõendid. Kui kohalduv õigus on välja selgitatud ja tõendatud asjaolud tuvastatud, tuleb allutada juhtum õigusele ning teha õiguslik järeldus probleemi kohta. Järeldus tuleb sõnastada selge otsustuse ehk resolutsioonina. Algne probleem ja selle kohta tehtav otsustus peavad kokku langema;
- probleemõpe. Probleemidena käsitletakse tervet valdkonda puudutavaid kaasusi, mida lahendatakse mitmete seminaride raames. Probleemõppes määratletakse teema või valdkond, mida tuleb terviklikult analüüsida. Selliseks teemaks võib olla õigusakti koostamine, arengukava koostamine või projekti koostamine mingis valdkonnas (nt valla uue jäätmehoolduskava koostamine). Probleemõpe koosneb järgmistest osadest: a) töörühm selgitab välja Kaastle Valla õigusaktid ja olukorra analüüsitavas valdkonnas; b) töörühm töötab läbi riiklikud õigusaktid, mis seda valdkonda reguleerivad, ning olulisemad kohtulahendid; c) töörühm analüüsib vähemalt viie teise kohaliku omavalitsuse üksuse valdkonda reguleerivaid õigusakte ja praktikat; d) töörühm esitab töö (analüüs, õigusakt, projekt vms) kava ja kaitseb seda; e) töörühm esitab töö (analüüs, õigusakt, projekt vms) lõppteksti hindamiseks ning tutvustab seda. Igas etapis toimub seminar, milles töörühm enda tööd esitleb;
- ülesanded. Ülesannetena käsitletakse muid õppetöös tehtavaid töid või täidetavaid ülesandeid (sh testid, analüüsid jms). Ülesannete liike on erinevaid ning need sõltuvad paljuski õppejõu eelistustest ja õppeainest, milles õppejõud ülesande annab. Peamised ülesannete liigid on järgmised:
- testid ja küsimustikud. Testid ja küsimustikud aitavad osalejatel töötada läbi kohaliku omavalitsuse, haldusõiguse või muu kohaliku omavalitsusega seotud õigusvaldkonna õigusakte ja kohtupraktikat. Testid ja küsimustikud (edaspidi testid) koosnevad valikvastustega, väiteküsimustega, lünkteksti või avatud vastustega küsimustest, mis toetavad ja juhivad osalejat õigusaktide, kohtulahendite või teiste allikate läbitöötamisel. Testide juures on reeglina vastused või – kui ühte õiget vastust ei ole – vastuste võtmed, mis aitavad osalejal õiget vastust leida või toovad välja ilmselgelt õiged ja valed vastused. Testid võimaldavad saada kiiret tagasisidet õpitule;
- probleemi analüüs. Probleemi analüüs võimaldab sügavuti tutvuda kindla teemaga. Sarnaselt probleemõppega analüüsitakse ühe konkreetse probleemiga seotud õigusakte ja kohtupraktikat, teiste omavalitsuste halduspraktikat ning – kui see on seotud Kaastle valla näidisjuhtumiga – ka näidisjuhtumi asjaolusid. Eesmärk on saada head teadmised ühest konkreetsest valdkonnast või teemast. Probleemi analüüsi lähteülesanne sisaldab võimalikke teemasid või juhiseid teema valikule, juhiseid kirjanduse ja allikate leidmiseks ning juhiseid analüüsi koostamiseks ja vormistamiseks. Analüüse hindab või annab tagasisidet õppejõud (või toimub tagasisidestamine teise õpilase poolt);
- kohtulahendi analüüs. Kohtulahendi analüüsi eesmärk on saada terviklik ülevaade kohtulahendist ja selle mõjudest. Kohtulahendi analüüs koosneb järgmistest etappidest: a) kohtulahendi asjaolude ja menetluskäigu refereerimine ehk lühiülevaade juhtumist; b) kohtu lahendatava õigusliku probleemi või probleemide sõnastamine; c) menetlusosaliste ja alamate kohtuastmete seisukohad probleemi või probleemide kohta; d) kohtu lõplik õiguslik seisukoht ja lahend õigusliku probleemi või probleemide kohta; e) kohtulahendi olulisus ja mõju õiguskorras, sh mõju hilisemale haldus- ja kohtupraktikale või õigusaktide väljatöötamisele;
- õigusakti analüüs. Õigusakti analüüsi eesmärgiks on selgitada välja õigusakti või selle osa tähendus. Sisuliselt on tegemist õigusakti tõlgendamisega ning võib olla tegemist ka rakendamisega. Õigusakti analüüsi puhul vaadatakse seda tema kujunemis kontekstis – mis oli varasem õiguslik regulatsioon, miks õigusakti anti või millist õiguslikku probleemi sellega taheti lahendada ning kuidas kujutati ette selle rakendamist. Teiseks analüüsitakse õigusakti struktuuri – millistest osadest õigusakt koosneb ja kuidas osad on üksteise suhtes asetatud – ning terminoloogiat – milliseid termineid kasutatakse, kas kasutatakse mõne teise õigusakti termineid või on terminid eraldiseisvalt määratletud selle õigusakti jaoks;
- üksikjuhtumi analüüs. Üksikjuhtumi analüüs ehk kaasuse lahendamine on konkreetse üksikjuhtumi õigusliku lahenduse leidmine. Juhtumi lahendamine algab õigusliku probleemi sõnastamisest. Üksikjuhtumi lahendamisel selgitatakse välja juhtumi asjaolud ning tuuakse muude asjaolude seast need, millel on õigusliku küsimuse lahendamisel oluline tähendus. Asjaolud peavad olema tõendatud või tõendatavad, st peab olema võimalus esitada tõendeid asjaolu esinemise kohta. Järgmiseks tuleb selgitada välja kehtiv õigus, st millised õigusaktid ja -normid kehtivad ja on kohaldatavad, kuidas neid norme tuleks tõlgendada ning milline kohtupraktika normide kohaldamise kohta. Kui juhtumi asjaolud ja normi faktiline koosseis langevad kokku (subsumeerimine), siis on juhtum normi alusel lahendatav. Tuleb hinnata, kas tagajärje kohaldamine on diskretsiooniline (saab teostada kaalutlusõigust) või dispositiivne (saab vabalt valida tagajärge) või imperatiivne (kohustuslikult ettemääratud tagajärg). Pärast järelduse või otsuse tegemist tuleb kriitiliselt hinnata, kas algselt püstitatud probleem ja juhtumi lahendus langevad kokku või erinevad.
- testid ja küsimustikud. Testid ja küsimustikud aitavad osalejatel töötada läbi kohaliku omavalitsuse, haldusõiguse või muu kohaliku omavalitsusega seotud õigusvaldkonna õigusakte ja kohtupraktikat. Testid ja küsimustikud (edaspidi testid) koosnevad valikvastustega, väiteküsimustega, lünkteksti või avatud vastustega küsimustest, mis toetavad ja juhivad osalejat õigusaktide, kohtulahendite või teiste allikate läbitöötamisel. Testide juures on reeglina vastused või – kui ühte õiget vastust ei ole – vastuste võtmed, mis aitavad osalejal õiget vastust leida või toovad välja ilmselgelt õiged ja valed vastused. Testid võimaldavad saada kiiret tagasisidet õpitule;
Vaata lisaks: