KAASTLE VALLAVOLIKOGU
MÄÄRUS
29.09.2021 nr 23
Kaastle valla põhimäärus
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lg 1 p 9 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Põhimääruse eesmärk
Kaastle valla põhimääruses sätestatakse Kaastle valla omavalitsusorganite, nende tööorganite ja valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord ning valla teenistujate sotsiaalsed tagatised.
§ 2. Valla elanik
(1) Kaastle valla elanik on isik, kelle elukoht asub rahvastikuregistri andmetel Kaastle valla territooriumil.
(2) Täisealisel Kaastle valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja valimisseadusele.
§ 3. Valla territoorium
(1) Kaastle valla territoorium koosneb Kaastle linnast, kolmest alevikust – Päätse, Killu ja Solga ning 64 külast: Allika, Alluka, Arumäe, Haava, Harasoo, Hirvesoo, Ilmassoo, Joakünka, Juunasoo, Kabejõe, Kahuküla, Kalmepea, Karinina, Kenda, Kiisoo, Kolasoo, Korvjärve, Koltmäe, Kosuküla, Kurula, Külmajõe, Külmaallika, Kültima, Kõndu, Looru, Lontaga, Logasoo, Lüüru, Lõuka, Manuka, Mesila, Muunksi, Mustajärve, Mäepea, Nõmmejõe, Palametsa, Parksisoo, Pedasjõgi, Pudimäe, Põhjaka, Pärissoo, Rehatse, Rammu, Silmistu, Saunoja, Sigala, Soorindla, Surumäe, Suurepea, Sõitmesoo, Tammpõllu, Tammitagana, Tapurla, Tsitrola, Turbu, Tõreska, Uurima, Vahastu, Valgemetsa, Valklajoa, Vanaküla, Vihametsa, Viinasoo ja Virgestu.
(2) Kaastle valla territoorium koos piiri kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel.
(3) Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
§ 4. Kaastle valla tähtpäevad
Kaastle valla tähtpäevad on:
1) 10. märts – Kaastle valla ja Kaastle linna ühinemine ühtseks omavalitsusüksuseks;
2) 10. august – Lauritsapäev;
3) 7. oktoober – Kaastle valla loomine 1938. aastal Killu valla ja Solga valla ühendamisel.
§ 5. Omavalitsusorganid
(1) Vallavolikogu (edaspidi volikogu) on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valla hääleõiguslike elanike valitud esinduskogu.
(2) Vallavalitsus on volikogu poolt moodustatav täitev-ja korraldav organ.
§ 6. Asjaajamiskeel omavalitsusorganites
Asjaajamiskeeleks Kaastle valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel.
§ 7. Kaastle valla eelarve
Kaastle vallal on eelarve- ja maksuseadustest ning käesolevast põhimäärusest lähtuv oma eelarve.
§ 8. Kaastle valla tunnustusavaldused
(1) Kaastle vald avaldab tunnustust:
1) Kaastle valla tänukirja andmisega;
2) Kaastle valla aumärgi annetamisega;
3) Kaastle valla aukodaniku nimetuse omistamisega.
(2) Kaastle valla tänukirjaga autasustatakse isikuid, kes on oma töös saavutanud valla või maakonna tasandil silmapaistvaid tulemusi või kes on kohusetundlikult ja pikka aega täitnud oma tööülesandeid, saavutades kõrge kvalifikatsiooni ning autoriteedi vallas oma ala spetsialistide hulgas- nende inimeste juubelitähtpäevade või ametist lahkumise puhul.
(3) Tänukirja andmise otsustab vallavalitsus.
(4) Kaastle valla aumärk annetatakse Kaastle vallast pärit või Kaastle vallas elavatele ja/või töötavatele inimestele, kes on saavutanud oma töös või ühiskondlikus tegevuses silmapaistva tulemuse Eesti tasandil või pikaajalise tegevuse eest valla tasandil.
(5) Aumärgi andmise otsustab volikogu.
(6) Kaastle valla aukodaniku nimetus omistatakse inimesele, kes on Kaastle vallast pärit või kes elab ja/või töötab Kaastle vallas ja kes on oma töös ja/või ühiskondlikus tegevuses pikaajalise tegevusega saavutanud silmapaistva tulemuse Eesti ulatuses või ühekordse tegevuse tulemusena silmapaistva saavutuse rahvusvahelises ulatuses.
(7) Valla aukodaniku nimetuse andmise otsustab volikogu.
(8) Aukodaniku ja aumärgi saajate nimed kantakse vastavasse registrisse.
(9) Kaastle valla tunnustusavalduste andmise täpsema korra sätestab volikogu.
§ 9. Valla majandustegevus
(1) Valla majandustegevus on:
1) osalemine ettevõtluses;
2) tehingud vallavaraga;
3) ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine tulu saamiseks;
4) fondide ja sihtkapitalide vahendite suunamine.
(2) Vallavara kasutajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid.
(3) Vallavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega seaduses sätestatud ja volikogu kehtestatud korras.
§ 10. Kaastle valla kohalikud maksud ja koormised
(1) Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab ja/või muudab neid seaduse alusel volikogu enne valla eelarve kinnitamist või muutmist ja neid rakendatakse koos eelarvega.
(2) Eelarveaasta kestel võib maksumäärasid muuta ainult isikutele soodsamaks, välja arvatud juhud, mis tulenevad Eesti Vabariigi seaduste muudatustest.
(3) Seaduse alusel võib volikogu kehtestada koormise füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuste täitmiseks valla territooriumil kehtestatud heakorra eeskirjade täitmiseks.
2. peatükk
KAASTLE VOLIKOGU
§ 11. Volikogu moodustamine
(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel Eesti Vabariigi põhiseaduses ettenähtud ajaks, kusjuures hääletamine on salajane.
(2) Volikogu moodustab valla territooriumil ühe valimisringkonna, kusjuures volikogu liikmete arvu, valimisringkonna piirid ja mandaatide arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 16 lõikele 3.
(3) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast.
(4) Volikogu esimese istungi kutsub kokku Kaastle valla valimiskomisjoni esimees Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud tähtajal.
§ 12. Volikogu tegutsemine
(1) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel.
(2) Volikogu tunnistatakse tegutsemisvõimetuks vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 52 lõikele 1.
(3) Volikogu tegutsemisvõimetusest tulenevad toimingud on sätestatud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 52 lõigetes 2 ja 3.
§ 13. Volikogu pädevus
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvate küsimuste otsustamine sätestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõikes 1.
(2) Volikogu ainupädevuses olevate küsimuste otsustamist ei saa delegeerida volikogu komisjonidele ega vallavalitsusele.
(3) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele.
§ 14. Volikogu tööorganid
(1) Volikogu tööorganid on:
1) alatised komisjonid;
2) ajutised komisjonid;
3) töörühmad.
(2) Volikogul on sekretär, kes vallavalitsuse kantselei koosseisus korraldab volikogu asjaajamist vastavalt volikogu töökorrale ja volikogu kasutuses oleva vara valitsemist.
§ 15. Volikogu liige
(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.
(2) Volikogu liikme õigused ja kohustused sätestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 17.
(3) Volikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 18 sätestatud juhtudel ja korras.
(4) Volikogu liikme volitused peatuvad Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 19 sätestatud juhtudel ja korras.
(5) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest volikogu liikmena.
(6) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt Korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.
(8) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni Korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras.
(9) Volikogu liikmel on õigus:
1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta;
2) seada üles kandidaate ja kandideerida volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;
3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid;
4) võtta osa volikogu komisjonide koosolekutest;
5) saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud;
6) esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi;
7) esitada volikogu istungil arupärimisi;
8) kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada kantseleist tehnilist abi volikogu liikme õiguste ning kohustuste täitmiseks;
9) tasuta informeerida vallaelanikke kantselei kaudu volikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast;
10) taotleda volikogu istungil vaheaega;
11) taotleda volikogu istungil hääletamist.
§ 16. Volikogu esimees ja aseesimees
(1) Volikogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe (aseesimehed).
(2) Volikogu esimehe või ühe aseesimehe ametikoht on volikogu otsusel tasustatav.
(3) Volikogu esimees:
1) korraldab volikogu tööd;
2) kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist;
3) esindab või volitab teisi esindama Kaastle valda ja volikogu seadustes, valla põhimääruses sätestatud pädevusele;
4) omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt ja valla ametiasutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes;
5) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust;
6) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist;
7) määrab määruse või otsuse eelnõule üldjuhul volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber;
8) esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti;
9) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg;
10) täidab muid seaduse alusel talle pandud ülesandeid.
(4) Volikogu aseesimees:
1) täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohuseid;
2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohuseid vastavalt volikogu töökorrale ning volikogu, volikogu eestseisuse ja volikogu esimehe seatud ülesannetele.
§ 17. Volikogu esimehe asendamine
(1) Kui volikogu esimehel pole ajutiselt võimalik oma ülesandeid täita, asendab teda volikogu aseesimees.
(2) Kui volikogul on enam kui üks aseesimees, siis volikogu esimehe asendamise kord sätestatakse volikogu poolt.
(3) Kui ka volikogu aseesimehel pole ajutiselt võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige.
(4) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «volikogu esimehe ülesannetes».
§ 18. Volikogu esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) valimise kord
(1) Volikogu esimehe ja aseesimehe/aseesimeeste valimise viib läbi valla valimiskomisjon.
(2) Volikogu esimees ja aseesimees (aseesimehed) valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimehe (aseesimeeste) kohale kandidaatide esitamist alustatakse alles pärast volikogu esimehe valimise tulemuste kinnitamist valla valimiskomisjoni poolt.
(3) Volikogu aseesimeeste arvu otsustab vallavolikogu enda volituste ajaks.
(4) Volikogu esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) kandidaatide ülesseadmine:
1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek;
2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
3) nimekirjade sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.
(5) Volikogu esimehe ning aseesimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. Kui volikogul on rohkem kui üks aseesimees, on igal volikogu liikmel iga aseesimehe valimiseks üks hääl.
(6) Komisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise.
(7) Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed.
(8) Protokolli kinnitab volikogu poolthäälte enamusega.
(9) Volikogu esimeheks ja aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.
(10) Kui volikogul on rohkem kui üks aseesimees, osutub valituks vastav arv kandidaate, kes koguvad aseesimeeste valimisel enim hääli, mis ületab või on võrdne volikogu koosseisu häälte enamusega.
(11) Kui volikogu esimehe või aseesimehe valimiste esimeses hääletusvoorus ei saavutatud vajalikku häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui otsustati valida rohkem kui üks aseesimees, jääb teise vooru kandideerima üks kandidaat rohkem kui täitmata aseesimeeste kohtade arv.
(12) Kui valiti volikogu esimeest või aseesimeest ja kordushääletusel ei saanud kumbki teises voorus kandideerinud kandidaat volikogu häälteenamust, alustatakse volikogu esimehe või aseesimehe kandidaatide ülesseadmist ning valimist uuesti käesolevas paragrahvis sätestatud korras.
(13) Kui valiti volikogu aseesimehi ja kordushääletusel ei saanud piisaval hulgal kandideerinud volikogu koosseisu häälteenamust, alustatakse täitmata jäänud volikogu aseesimehe (aseesimeeste) kohtadele uute kandidaatide ülesseadmist ning valimist uuesti käesolevas paragrahvis sätestatud korras.
§ 19. Volikogu komisjon
(1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone, määrab nende arvu ja tegevuse valdkonnad ning kinnitab komisjonide põhimäärused.
(2) Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälte enamusega.
(3) Komisjoni liikmete arvu määrab volikogu komisjoni esimees, kuid see ei või olla väiksem kui viis liiget (v.a revisjonikomisjon).
(4) Komisjoni esimees esitab komisjoni isikkoosseisu volikogule kinnitamiseks.
(5) Revisjonikomisjoni moodustamine ja pädevus sätestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 48.
§ 20. Volikogu töörühm
(1) Töörühm on volikogu tööorgan.
(2) Volikogu võib moodustada töörühmi ühekordsete ülesannete täitmiseks. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse töörühm sätestatakse selle koosseis ja volituste ulatus.
(3) Töörühm valib oma liikmete hulgast esimehe.
3. peatükk
KAASTLE VOLIKOGU TÖÖKORD
§ 21. Komisjoni töö alused
(1) Volikogu alatine komisjon:
1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb volikogule ning vallavalitsusele ettepanekuid nende lahendamiseks;
2) töötab välja valdkonna tegevuskavad ja-poliitika;
3) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid;
4) esitab arvamuse talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta;
5) kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist;
6) teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste kohta;
7) lahendab muid temale volikogu ja volikogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe poolt antud ülesandeid;
8) esitab volikogule kinnitamiseks komisjoni põhimääruse;
(2) Komisjoni koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta kõik volikogu liikmed, vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär.
(3) Komisjoni koosoleku päevakorrapunktide arutelus võivad sõnaõigusega osaleda isikud, keda antud päevakorrapunkt puudutab.
(4) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu, volikogu esimees ja vallavalitsus.
(5) Komisjoni esimees:
1) juhib komisjoni tööd;
2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti;
3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;
4) kutsub kokku komisjoni koosoleku;
5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra punktide arutelul;
6) juhatab komisjoni koosolekut;
7) otsustab teiste isikute lubamise ja kutsumise koosolekule ning nende sõnaõiguse;
8) teeb volikogule teatavaks komisjoni otsused;
(6) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda aseesimees.
(7) Komisjoni töövormiks on koosolek, mis toimub komisjoni põhimääruses sätestatud sagedusega. Komisjoni koosolekuid ei kutsuta kokku reede õhtul (s.o mitte hiljem kui reedel kell 15.00), riiklike pühade eelsete päevade õhtutel, nädalavahetuse päevadel ega ka riiklikel pühadel v.a kõikide komisjoni liikmete nõusolekul.
(8) Komisjoni koosolekud on üldjuhul kinnised, kui komisjon ei otsusta teisiti.
(9) Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees oma algatusel või ¼ komisjoni liikmete kirjalikul nõudel nende poolt etteantud küsimustes.
(10) Komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees kutsub ¼ komisjoni liikmete kirjalikul nõudel komisjoni koosoleku kokku mitte hiljem kui kahe nädala jooksul arvates komisjoni liikmete taotluse registreerimisest valla kantseleis.
(11) Kui komisjoni esimees keeldub ¼ komisjoni liikmete nõudmisel koosoleku kokku kutsumisest, teeb seda nende liikmete taotluse alusel komisjoni aseesimees. Viimase keeldumisel on komisjoni liikmetel õigus taotleda antud küsimus(te) arutelu volikogu koosolekul.
(12) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt kolmandik komisjoni koosseisust kuid mitte vähem kui kolm komisjoni liiget, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega.
(13) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuselt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös kantseleiga.
(14) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga ning neid viiakse ellu volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega.
(15) Komisjon annab vähemalt üks kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst.
(16) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisest.
(17) Revisjonikomisjoni töö toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48. Revisjonikomisjoni tööplaan kinnitatakse volikogu poolt kord aastas hiljemalt veebruaris.
(18) Volikogu komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokolli vormikohase koostamise eest vastutab kantselei.
(19) Volikogu komisjoni koosoleku protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad kantseleis ning valla veebilehel, välja arvatud seadusega piiratud andmeid sisaldavad protokollide osad, alates kümnendast päevast pärast komisjoni koosoleku toimumise päeva.
§ 22. Volikogu õigusaktide algatamine
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
1) volikogu liikmel;
2) volikogu komisjonil;
3) vallavalitsusel;
4) vallavanemal seaduses sätestatud alusel ja korras;
5) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras.
(2) Volikogu õigusaktide muutmine ja kehtetuks tunnistamine toimub seadustega ettenähtud korras.
(3) Volikogu määrusega ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.
(4) Volikogu võib teha vallavalitsusele, komisjonile või töögrupile ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.
(5) Volikogu õigusakti eelnõule peavad olema lisatud:
1) seletuskiri;
2) eelnõu aluseks olevad dokumendid.
(6) Eelnõu peab olema viseeritud ja seletuskiri allkirjastatud selle esitaja või tema esindaja poolt.
(7) Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt «Kaastle valla asjaajamise korrale» ja haldusdokumentide vorminõuetele.
(8) Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse volikogu esimehele või kantseleisse.
(9) Eelnõud registreeritakse kantseleis nende vastuvõtmise või saabumise päeval.
(10) Kantselei teatab saabunud eelnõust volikogu esimehele kahe päeva jooksul.
(11) Volikogu esimees suunab eelnõu volikogu komisjoni(de)le või vallavalitsusele. Arutamiseks komisjonides ei suunata eelnõusid, mis käsitlevad valitavatele isikutele umbusalduse avaldamist.
(12) Komisjonidel on aega eelnõu läbivaatamiseks täiendus- ja/või muudatusettepanekute esitamiseks kuni kaks nädalat, kui ei ole otsustatud anda teisi tähtaegu.
(13) Istungieelse menetluse läbinud eelnõudest koostab volikogu esimees volikogu istungi päevakorra projekti.
(14) Kantselei saadab eelnõu(d) koos juurdekuuluvate dokumentidega ja istungi kutsega volikogu liikmetele posti või elektronposti teel.
(15) Kui antud eelnõu on volikogu istungi päevakorras oleva(te)le eelnõu(de)le alternatiiveelnõu(de)ks, teavitab volikogu esimees sellest volikogu liikmeid istungil enne päevakorra kinnitamist. Edasise alternatiivsete eelnõude menetlemise otsustab volikogu.
§ 23. Volikogu istungi kokkukutsumine, kestvus ja vaheajad
(1) Volikogu töövorm on istung.
(2) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul teda asendav aseesimees, nende puudumisel volikogu vanim liige, käesolevas põhimääruses kehtestatud korras.
(3) Volikogu esimese istungi ja Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 52 lõike 2 alusel kokkukutsutava volikogu istungi kutsub kokku valla valimiskomisjon seadustes ettenähtud tähtajal ja korras.
(4) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku ka vallavalitsuse või vähemalt ¼ volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks.
(5) Volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees kutsub vallavalitsuse või ¼ volikogu liikmete kirjalikul nõudel volikogu istungi kokku nõudes taotletud ajal. Kui see protseduurilistel põhjustel võimalikuks ei osutu, siis mitte hiljem kui kolme nädala jooksul arvates taotluse registreerimisest kantseleis.
(6) Volikogu korralised istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus, välja arvatud juulis, kui volikogu ei otsusta teisiti, volikogu esimehe poolt nimetatud päeval, kellaajal ja kohas.
(7) Üldjuhul lepitakse järgmise volikogu istungi toimumise aeg ja koht kokku sellele eelneva istungi lõpus.
(8) Volikogu istung ei alga hiljem kui kell 18.00 ja ei kesta kauem kui 3 tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti.
(9) Volikogu istungil tehakse vaheajad pikkusega viisteist (15) minutit iga pooleteist (1,5) tunnise töötamise järel, kusjuures vaheaja algust ja pikkust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu.
(10) Kui volikogu esimees keeldub vallavalitsuse või ¼ volikogu liikmete nõudmisel istungi kokkukutsumisest, teeb seda nende liikmete taotluse alusel volikogu aseesimees (üks volikogu aseesimeestest). Viimas(t)e keeldumisel on volikogu istungi kokku- kutsumist taotlenud volikogu liikmetel endil õigus saata volikogu liikmetele kutse volikogu istungile. Sellisele kutsele kirjutavad alla kõik volikogu istungi kokkukutsumist taotlevad isikud s.o vähemalt ¼ volikogu liikmetest. Istungi kokkukutsumisel tuleb jälgida, et oleks täidetud käesoleva paragrahvi lõigetes 11 ja 12 sätestatud nõudeid.
(11) Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta saadetakse vähemalt neli päeva enne volikogu istungit kirjalikult volikogu liikmetele.
(12) Kutses on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. Kutsele lisatakse istungil arutusele tulevate küsimuste kohta langetatavate otsuste või määruste eelnõud.
(13) Volikogu liikme kirjalikul nõusolekul võib käesoleva paragrahvi lõigetes 11 ja 12 nimetatud dokumendid saata tavaposti asemel elektronpostiga.
§ 24. Volikogu istungi läbiviimise üldpõhimõtted
(1) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul teda asendav volikogu aseesimees, aseesimehe(-meeste) äraolekul volikogu vanim liige.
(2) Kui volikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, juhatab istungit teda asendav aseesimees, aseesimehe(-meeste) äraolekul volikogu vanim liige.
(3) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. Esimese istungi päevakorras on esimehe ja aseesimehe valimine ning vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 52 lõike 2 alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, v.a vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.
(4) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.
(5) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem, vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõnaandmise otsustab istungi juhataja.
(6) Volikogu istung jäädvustatakse audio- või videosalvestisena. Salvestised säilitatakse vähemalt 6 kuud.
(7) Avalikel istungitel võivad istungi külalised teha foto-, video- ja helisalvestusi nii, et see ei segaks volikogu istungi läbiviimist või volikogu liikmete tööd. Soovist teha salvestusi informeeritakse istungi juhatajat.
§ 25. Istungi avamine, päevakorra kinnitamine ja avalduse ärakuulamine
(1) Volikogu istungi avab istungi juhataja, teatades kohalviibivate volikogu liikmete arvu, ning kuulutab istungi avatuks ja kinnitab seda haamrilöögiga.
(2) Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta.
(3) Protestid päevakorra kohta esitatakse kirjalikult istungi juhatajale. Juhataja loeb need ette ja lahendab ükshaaval.
(4) Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega.
(5) Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorra projekti punktid ükshaaval hääletamisele. Volikogu istungil tulevad arutusele päevakorra punktid, mis saavad poolthäälte enamuse.
(6) Pärast päevakorra kinnitamist kuulatakse ära volikogu liikmete või vallavalitsuse liikmete avaldused, mille kestus ei tohi ületada kolme minutit. Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult ning see lisatakse istungi protokollile.
§ 26. Küsimuse arutamine istungil
(1) Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele.
(2) Mitmele lugemisele pannakse eelnõud, mis käsitlevad:
1) valla eelarve vastuvõtmist ja/või muutmist, v.a vallale sihtotstarbeliselt eraldatavate vahendite lisamine eelarvesse;
2) valla põhimääruse muutmist v.a seaduste muudatustest tingitud juhud;
3) valla arengukava ja/või tegevusvaldkonna vastuvõtmist ja/või muutmist;
4) valla üld- ja/või teemaplaneeringu kehtestamist ja/või muutmist v.a detailplaneeringuga muudetavad üld- ja/või teemaplaneeringud
5) pikaajaliste strateegiate vastuvõtmist ja/või muutmist;
6) vallale pikaajaliste rahaliste kohustuste võtmist, mis ületavad ühte miljonit (1 000 000) krooni;
7) kohalike maksude ja koormiste kehtestamist.
(3) Eelnõud ei või panna samal volikogu istungil rohkem kui ühele lugemisele.
(4) Esimesel lugemisel ei saa õigusakti vastu võtta alternatiiveelnõu(de) olemasolul. Istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud alternatiiveelnõud pannakse pärast läbirääkimisi hääletamisele ja enam hääli saanud eelnõu võetakse teisel lugemisel aluseks.
(5) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega.
(6) Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või komisjon esitama vajadusel parandatud või täiendatud teksti.
(7) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõud ei saa tagasi võtta, kui ta on pandud lõplikule hääletamisele.
(8) Enne päevakorrapunkti menetlemise alustamist peab see volikogu liige, kellel on antud päevakorrapunkti suhtes huvide konflikt Korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõike 1 järgi, informeerima sellest volikogu ning tegema suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel ja hääletamisel. Vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.
(9) Küsimuse arutamisel volikogu istungil juhindutakse järgmisest maksimaalsest ajalimiidist:
1) ettekanne 15 minutit;
2) kaasettekanne 10 minutit;
3) sõnavõtt 5 minutit;
4) küsimuse esitamine 1 minut;
5) repliik 2 minutit;
6) lõppsõna 3 minutit.
(10) Ettekandeks ja kaasettekandeks võib pikemat aega lubada ainult enne sõnaandmist ettekandja või kaasettekandja põhjendatud taotlusel. Lubamise otsustab istungi juhataja enne sõnavõtmist.
(11) Kui sõnaõiguse saanu räägib üle aja või kaldub antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu.
(12) Pärast ettekannet või kaasettekannet võib ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures iga volikogu liige võib esitada kuni kaks küsimust ning esineda ühe repliigiga.
(13) Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või vallavalitsuse liikmele.
(14) Peale ettekannet(ettekandeid) avatakse läbirääkimised antud päevakorra küsimuses.
(15) Sõnavõtusoovidest annavad volikogu liikmed märku käega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkuseks ja protseduuriliseks ettepanekuks. Küsimuse arutamisel võib volikogu liige sõna võtta üks kord.
(16) Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks.
(17) Pärast lõppsõna paneb istungi juhataja hääletamisele ainult kirjalikult esitatud ettepanekud, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogu istungil
§ 27. Hääletuse korraldus volikogus
(1) Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja eelnõu hääletamisele.
(2) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.
(3) Hääletamine on volikogus avalik, välja arvatud isikuvalimised.
(4) Enne hääletamist võib volikogu liige nõuda kuni 10-minutilist vaheaega nõupidamiseks. Enne hääletust saab toimuda ainult üks vaheaeg.
(5) Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, kuhu kantakse:
1) volikogu istungi toimumise kuupäev;
2) päevakorrapunkti järjekorranumber ning eelnõu nimetus, mille kohta hääletamine läbi viidi;
3) istungil kohalolnud volikogu liikmete arv;
4) enesetaanduse teinud volikogu liikmete arv;
5) hääletustulemus (poolt või vastu hääletanud, erapooletuks jäänud või mitte hääletanud volikogu liikmete arvud);
6) volikogu liikme otsustus – poolt, vastu, erapooletu või ei hääletanud;
7) volikogu liikme puudumine antud päevakorrapunkti hääletamiselt.
(6) Hääletustulemuste protokoll vormistatakse volikogu liikmete tähestikulises järjekorras.
(7) Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega, välja arvatud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 45 lõike 5 nimetatud küsimustes, mille osas on otsuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.
(8) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel vahetult peale hääletamise tulemuse teatavakstegemist, kuid enne otsustuse fikseerimist istungi juhataja poolt. Kordushääletamise läbiviimise otsustab istungi juhataja. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.
(9) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga ja/või asjakohase lausega.
§ 28. Arupärimine
(1) Volikogu liikmel on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi:
1) vallavanemale;
2) vallavalitsuse liikmele;
3) volikogu esimehel;
4) volikogu aseesimehele (aseesimeestele);
5) volikogu alatise ja ajutise komisjoni esimehele;
6) volikogu alatise ja ajutise komisjoni aseesimehele;
7) revisjonikomisjoni liikmele.
(2) Arupärimine loetakse volikogu liikmetele ette peale volikogu istungi päevakorra kinnitamist ning esitatakse kirjalikult volikogu esimehele.
(3) Volikogu esimees edastab selle kolme tööpäeva jooksul adressaadile.
(4) Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis.
(5) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata kümne tööpäeva jooksul, arvates arupärimise esitamisest volikogu istungil kantseleile, kes selle edastab arupärimise esitajale.
(6) Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine volikogu istungi päevakorra projekti.
(7) Peale arupärimisele suulise vastuse esitamist on volikogu liikmeil õigus esitada arupärimisele vastajale täpsustavaid küsimusi, kusjuures ühel volikogu liikmel on õigus esitada vastajale kuni kaks täpsustavat küsimust.
§ 29. Umbusaldusmenetlus
(1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele.
(2) Kirjalik umbusalduse algatamise avaldus, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, loetakse istungil ette ühe allakirjutanu poolt ja antakse üle koos volikogu õigusakti eelnõuga istungi juhatajale enne volikogu istungi päevakorra kinnitamist. Umbusalduse algatamise avaldus kantakse istungi protokolli.
(3) Umbusalduse algatamise avalduses peab olema märgitud umbusaldamise põhjus.
(4) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. Umbusalduse avaldamise eelnõu ei saa menetlusest tagasi võtta.
(5) Umbusalduse algatamise avaldus registreeritakse vallakantseleis hiljemalt järgmisel tööpäeval.
(6) Juhul, kui isik(-ud), kelle vastu on algatatud umbusaldusmenetlus, ei viibi volikogu istungil, kus tema (nende) suhtes umbusalduse algatamise avaldus volikogule üle antakse, teavitab kantselei teda(neid) umbusalduse algatamisest avalduse registreerimise päeval väljastusteatega kirjas. Kirjale lisatakse volikogule esitatud dokumentide koopiad.
(7) Umbusalduse menetlemisel teeb üks umbusalduse algatajatest kuni 15 minuti pikkuse ettekande. Iga volikogu liige võib ettekandjale esitada kuni kaks suulist küsimust. Läbirääkimisi ei avata.
(8) Isikul (isikutel), kelle suhtes on algatatud umbusaldusmenetlus, on õigus esineda kuni 15 minuti pikkuse kõnega.
(9) Umbusaldushääletus on avalik.
(10) Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.
(11) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule ei saa 3 kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.
(12) Umbusalduse avaldamine vormistatakse volikogu otsusega.
(13) Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud üks volikogu aseesimeestest või tema puudumisel volikogu vanim liige.
(14) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või -valitsuse liikme vallavanema või -valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni.
(15) Vallavalitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi ja vallavalitsuse volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni vastavalt seadusele. Vallavalitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi vallavalitsuse liikmete vabastamise vallavalitsuse liikme kohustustest ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametist vabastamise.
(16) Vallavalitsusele umbusalduse avaldamise korral võib volikogu samal istungil kinnitada uue vallavalitsuse koosseisu.
(17) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele vallavalitsuse liikmele ning Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 49 lõikes 6 sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab vallavalitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 28 sätestatud korras või muudetakse vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri.
(18) Kui vallavalitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud kvooruminõue, loetakse vallavalitsus tervikuna tagasiastunuks.
(19) Umbusalduse avaldamine on volikogu esimehe, aseesimehe, vallavanema või vallavalitsuse liikme ametist vabastamise eraldi aluseks avaliku teenistuse seaduses sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval.
§ 30. Istungi lõpetamine
(1) Volikogu istungi lõpetab pärast päevakorra ammendumist istungi juhataja sõnadega « istung on lõppenud» ja kinnitab seda haamrilöögiga.
(2) Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, pannakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra projekti esimesteks punktideks.
§ 31. Volikogu istungi protokoll
(1) Volikogu istungi protokollijal on õigus kasutada protokolli koostamiseks audio-videotehnikat. Protokollid vormistatakse viie tööpäeva jooksul.
(2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.
(3) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.
(4) Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ning salajase hääletamise komisjoni protokollid.
(5) Volikogu istungi protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad kantseleis ja valla veebilehel hiljemalt kümnendal päeval pärast istungi toimumist.
§ 32. Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine
(1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist valla veebilehel.
(2) Volikogu määrused ja otsused on kõigile isikutele kättesaadavad kantseleis ja valla veebilehel. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist.
(3) Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist käesolevas põhimääruses sätestatud korras, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest.
(4) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.
(5) Volikogu otsused saadab kantselei kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. Volikogu määruste ärakirjad saadab vallasekretär õiguskantslerile 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates.
(6) Volikogu õigusaktide avaldamist, süstematiseerimist ja säilitamist vastavalt seadusele korraldab vallasekretäri poolt juhitav vallakantselei.
4. peatükk
KAASTLE VALLAVALITSUS
§ 33. Vallavalitsuse tegutsemine
(1) Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitev ja korraldav organ, kes viib praktilise tegevusega ellu seadustega vallale pandud ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud ülesandeid.
(2) Vallavalitsus realiseerib temale pandud ülesandeid õigustloovate ja teiste õigusaktide andmise ning täitmisega valla majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu.
(3) Vallavalitsus moodustab ametiasutuste koosseisus ettenähtud struktuuriüksused ja juhib nende ning kohaliku omavalitsuse asutuste tegevust.
(4) Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest, v.a funktsioone, mis on seadusega ette nähtud täitmiseks vallavalitsusele.
(5) Vallavalitsuse liikmed, vallavalitsuse struktuuriüksuste juhid ja teised Korruptsioonivastase seaduse paragrahvis 4 loetletud ametiisikud on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni ja järgima eelnimetatud seaduses sätestatud korda.
§ 34. Vallavanem
Vallavanem on vallavalitsuse juht, kes juhindub oma töös Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvist 50, käesolevast põhimäärusest ning teistest õigusaktidest.
§ 35. Vallavanema asendamise kord
(1) Vallavanema äraolekul asendab teda abivallavanem.
(2) Kui vallavalitsuse struktuuris ja teenistujate koosseisus on ette nähtud enam kui üks abivallavanema ametikoht, sätestab vallavanema asendamise korra vallavalitsus.
(3) Abivallavanema(te) äraolekul asendab vallavanemat vallavanema käskkirja alusel ametnike koosseisust vallavalitsuse liikmeks kinnitatud isik või mõni teine ametnik vallavanema poolt antud volituste piires. Käskkirja või asendamise korra puudumisel asendab vallavanemat vanim vallavalitsuse liige.
(4) Vallavanema äraolek rohkem kui üks tööpäev fikseeritakse vallavanema käskkirjaga, v.a vallavanema ajutise töövõimetuse aeg või muud ettenägematud asjaolud.
(5) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse lisades sellele sõnad »vallavanema ülesannetes».
§ 36. Vallavanema valimise kord
(1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(2) Vallavanema kandidaatide ülesseadmine:
1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitab volikogu liige kirjalik ettepanek;
2) kandidaadid nummerdatakse ja kantakse vallavanema kandidaatide nimekirja ülesseadmise järjekorras;
3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;
4) vallavanema valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl.
(3) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe.
(4) Häältelugemiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise.
(5) Valimisbülletäänile märgitakse horisontaalritta kandidaadi nimi ning selle järel kujundatakse kaks tühja ruutu, esimesse ruutu märgitakse poolthääl, teise vastuhääl. Poolt või vastu hääle andmine tähistatakse ristiga vastavas ruudus.
(6) Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed.
(7) Protokolli kinnitab volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.
(8) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.
(9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Juhul kui esitati ainult üks vallavanema kandidaat, osaleb teises hääletusvoorus tema.
(10) Kui kordushääletusel ei saa ükski kandidaat volikogu häälteenamust, alustatakse vallavanema kandidaatide ülesseadmist ning valimist uuesti käesolevas paragrahvis sätestatud korras.
(11) Ühel volikogu istungil viiakse läbi mitte rohkem kui neli vallavanema valimise hääletusvooru.
(12) Vallavanema vabastamisel ametist tema kirjaliku avalduse alusel või seoses tema nimetamisega või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuse teisele ametikohale muus ametiasutuses või vallavanemale umbusalduse avaldamise korral, valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni.
§ 37. Vallavalitsuse moodustamine
(1) Vallavalitsuse liikmete arvu kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. Vallavalitsus ei või olla väiksem kui kolm liiget.
(2) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks oleku ajaks.
(3) Volikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused volikogu poolt uue vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast.
(4) Vallavanem esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu nimekirja. Vallavalitsuse koosseisu kinnitab volikogu poolthäälte enamusega salajasel hääletamisel.
(5) Vallavanema poolt kinnitamiseks esitatud vallavalitsuse liikmete nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Igale volikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletussedelile märgib hääletaja iga vallavalitsuse liikme kandidaadi nime järele oma seisukoha – poolt või vastu.
(6) Hääletamine viiakse läbi häältelugemiskomisjoni poolt, mis moodustatakse ja tegutseb vastavalt paragrahvi 41 lõikete 3 – 7 alusel.
(7) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatuks ja palgaliseks vallavalitsuse liikmeks ametisse nimetatuks osutub vallavalitsuse liikme kandidaat, kes saab volikogu poolthäälte enamuse.
(8) Vallavalitsuse liikme vabastab valitsuse liikme kohustustest ja palgalise vallavalitsuse liikme vabastab ametist ning uue vallavalitsuse liikme kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul.
§ 38. Vallavalitsuse ametiasutuste struktuur
(1) Vallavalitsus moodustab volikogu kinnitatud ametiasutuste koosseisus ettenähtud vallavalitsuse struktuuriüksused.
(2) Vallavalitsuse struktuuriüksuse töökord ja tegevuse alused sätestatakse struktuuriüksuse põhimääruses ja kinnitatakse vallavalitsuse poolt.
(3) Vallavalitsuse struktuuriüksused täidavad oma haldusalas vahetult omavalitsuse täitva ja korraldava võimu volitusi, analüüsivad olukorda ning valmistavad ette küsimusi otsustamiseks vallavalitsuses ja volikogus
§ 39. Vallavalitsuse komisjonid ja töörühmad
(1) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi komisjone või ühekordsete tööülesannete täitmiseks ajutisi komisjone (edaspidi komisjon).
(2) Alatisel komisjonil on põhimäärus, mille kinnitab vallavalitsus oma määrusega.
(3) Alatise komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord.
(4) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus korraldusega.
(5) Komisjoni esimehe nimetab vallavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu.
(6) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsused poolthäälteenamusega. Komisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija.
(7) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel.
(8) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavalitsus moodustada töörühmasid, mille koosseisu kinnitab vallavalitsus oma korraldusega.
5. peatükk
KAASTLE VALLAVALITSUSE TÖÖKORD
§ 40. Vallavalitsuse töö kavandamine
(1) Vallavalitsus kavandab oma tööd, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest Eesti Vabariigi seadustest ja õigusaktidest, Kaastle valla põhimäärusest ja teistest volikogu õigusaktidest.
(2) Vallavalitsus peab oma korralist istungit üldreeglina üks kord nädalas vallavalitsuse poolt sätestatud ajal ja kohas. Vallavalitsuse istungi kutsub kokku vallavanem, korraliselt toimuvast istungist eraldi ette teatamata.
(3) Vallavanem võib vallavalitsuse korralise istungi ära jätta või toimumise aega ja kohta muuta, teatades sellest vallavalitsuse liikmetele vähemalt kaks päeva ette.
(4) Vallavanema otsusel võib kiiret otsustamist vajavate küsimuste arutamiseks korraldada vallavalitsuse erakorralisi istungeid vallavanema määratud ajal ja kohas, teatades sellest vallavalitsuse liikmetele mitte vähem kui kolm tundi enne istungi toimumist.
§ 41. Vallavalitsuse istungi päevakorda eelnõude esitamine ja nõuded neile
(1) Ettepanekuid vallavalitsuse õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste vallavalitsuse istungi päevakorda võtmiseks on õigus teha:
1) vallavanemal;
2) vallavalitsuse liikmel;
3) vallasekretäril;
4) volikogu ja vallavalitsuse komisjonil;
5) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras;
6) volikogul;
7) volikogu esimehel.
(2) Vallavalitsuse istungi päevakorda esitatakse:
1) volikogu määruste ja otsuste eelnõud;
2) vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõud;
3) muud vallavalitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad küsimused, mis ei vaja vallavalitsuse õigusakti kehtestamist;
4) informatsioonid.
(3) Vallavalitsuse istungile esitatavaid materjale valmistavad ette vallavalitsuse struktuuriüksused, vajadusel ka vallavalitsuse komisjonid ja töörühmad. Vallavanema poolt päevakorda esitatavaid materjale valmistab ette kantselei.
(4) Komisjonide koostatud ettepanekud ja materjalid esitab vallavalitsusele komisjoni esimees.
(5) Isikute, sh äriühingute, mittetulundusühingute, muude asutuste või institutsioonide poolt vallavalitsusele edastatavate ettepanekute esitamise vallavalitsusele otsustab asjaomane vallavalitsuse liige või vallavanem.
(6) Vallavalitsusele esitatavate materjalide komplektsuse ning nende õiguspärasuse ja normitehnilise korrektsuse eest vastutab materjalid esitanud struktuuriüksuse juht, vallavanema esitatud materjalide puhul kantselei.
(7) Kui vallavalitsuse istungi päevakorda esitatavate küsimuste otsustamine ei nõua vallavalitsuse õigusakti kehtestamist, esitatakse vallavalitsusele vastava otsustuse eelnõu. Vallavalitsuse otsustus dokumenteeritakse märkena istungi protokollis.
(8) Enne õigusakti eelnõu vallavalitsusele esitamist tuleb eelnõu kooskõlastada viseerimise teel (dokumendi tagaküljele märgitakse asjassepuutuva ametiisiku nimi, allkiri, ametikoht ja kuupäev). Kooskõlastuse andmine tähendab esitatud eelnõuga nõustumist. Kui isik, kellele on esitatud eelnõu kooskõlastamiseks, leiab, et eelnõud tuleks muuta, täiendada vms, lisab ta oma põhjendatud ettepanekud eraldi õiendina. Vajaduse korral esitatakse eelnõu arvamuse saamiseks ka teistele asjaomastele institutsioonidele.
(9) Eelnõu kuulub viseerimisele järgmises järjekorras:
1) eelnõu koostaja;
2) struktuuriüksuse juht või komisjoni esimees;
3) struktuuriüksuse juht (juhid), kellele antakse ülesandeid või keda see puudutab;
4) valdkonda kureeriv vallavalitsuse liige;
5) vallavalitsuse liikmed, kellele antakse ülesandeid või kelle kureeritavat valdkonda see puudutab;
6) vallasekretär;
7) jurist, kui vallasekretäri nõudmisel on tarvis tellida eelnõule juriidiline ekspertiis.
(10) Üldjuhul tuleb kooskõlastamiseks esitatud eelnõud viseerida ühe, kuid mitte kauem kui kolme tööpäeva jooksul.
(11) Vallavalitsuse eelnõule peavad olema lisatud dokumendid, mida on vaja konkreetse asja otsustamiseks. Määruse eelnõule peab olema lisatud ka seletuskiri, mis on allkirjastatud esitaja poolt.
(12) Seletuskiri peab sisaldama:
1) eelnõu koostaja(te) nime(sid);
2) õigusakti kehtestamise või asja otsustamise vajalikkuse põhjendust;
3) õigusakti kehtestamisega seotud majanduslike kulude arvestust ja finantseerimisallikaid;
4) õigusakti kehtestamisega kaasnevate võimalike õiguslike, majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede prognoosi;
5) andmeid eelnõu rakendamisega kaasnevate organisatsiooniliste muudatuste kohta;
6) muid vajalikke andmeid ja põhjendusi, mis on olulised õigusakti eelnõu vastuvõtmiseks või asja otsustamiseks.
(13) Vallavalitsuse õigusaktide eelnõud peavad olema kooskõlas põhiseaduse, teiste seaduste ja õigusaktidega, sh volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega, vastama seadusega kehtestatud vorminõuetele, olema normitehniliselt, keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektsed. Õigusaktide sõnastus peab olema üheselt mõistetav.
(14) Vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõud koos asjassepuutuvate materjalidega registreerib koostaja elektroonilises dokumendihaldussüsteemis hiljemalt kaks tööpäeva enne korralise vallavalitsuse istungi toimumist kella 16.00.
(15) Vallavalitsuse erakorralise istungi materjalid antakse vallavalitsuse kantseleile üle vallavanema määratud tähtajaks või esitatakse vallavalitsuse erakorralisel istungil, kui vallavanem ei ole tähtaega määranud.
(16) Kiiret otsustamist vajavate asjade materjalid esitatakse vallavalitsusele istungi päevakorda võtmiseks asjaomase vallavalitsuse liikme poolt motiveeritult ning vahetult vallavanemale, kelle otsusel võib enne istungit arvata päevakorda täiendavaid punkte.
(17) Kiiret otsustamist nõudvate küsimuste lahendamiseks esitatud materjalide vastavust kehtestatud nõuetele kantseleis üldjuhul enne vallavalitsuse istungit ei kontrollita ja need arvatakse vallavalitsuse istungi päevakorda lisapunktidena. Eelnõu vastavust kehtestatud nõuetele kontrollitakse enne õigusakti jõustumist. Kui õigusakt ei vasta nõuetele, jätavad vallasekretär ja vallavanem õigusakti allkirjastamata. Eelnõu koostaja peab eelnõu viima vastavusse käesoleva paragrahvi lõike 13 kehtestatud nõuetega ja esitama selle allkirjastamiseks hiljemalt ühe tööpäeva jooksul.
§ 42. Vallavalitsuse istungi päevakorra koostamine ja kinnitamine
(1) Nõuetekohaste ja tähtaegselt esitatud ettepanekute alusel, mis on vallasekretärile esitatud paragrahvi 46 lõikes 14 sätestatud tähtajaks, koostab vallasekretär vallavalitsuse istungi päevakorra kava ja esitab selle koos päevakorra küsimuste arutamiseks vajalike dokumentidega vallavanemale kinnitamiseks istungile eelneva tööpäeva kella 15.00.
(2) Vallasekretär ei registreeri vallavalitsuse istungile esitatud materjale ja tagastab need, kui need:
1) ei ole kooskõlas seaduste ja muude õigusaktidega;
2) ei sisalda õigusakti kehtestamiseks või asja otsustamiseks ettenähtud dokumente;
3) vajavad kooskõlastamist.
(3) Vallavanemal on õigus pärast päevakorra kinnitamist täiendada vallavalitsuse istungi päevakorda omal algatusel või vallavalitsuse liikme poolt motiveeritult esitatud, kiireloomulist otsustamist vajavate täiendavate päevakorrapunktidega. Kiireloomuliselt esitatud määruste eelnõusid üldjuhul esimesel lugemisel vastu ei võeta.
(4) Pärast vallavanema poolt päevakorra kinnitamist edastab kantselei vallavalitsuse istungi päevakorra viivitamata vallavalitsuse liikmetele ning vallavanema ülesandel teistele istungile kutsutud isikutele.
(5) Vallavalitsuse istungile esitatud materjalid ei kuulu avaldamisele enne vallavalitsuse otsuste vastuvõtmist ja lõplikku vormistamist.
§ 43. Vallavalitsuse istungi läbiviimine
(1) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti.
(2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema äraolekul abivallavanem, viimase äraolekul vallavalitsuse liige vastavalt kehtestatud korrale.
(3) Vallavalitsuse istungitel võivad viibida istungi juhataja kutsel ettekandega esinev isik (vastava päevakorrapunkti arutelul), volikogu esimees ja teised isikud. Istungi juhataja võib kutsutud isikutele anda sõna.
(4) Istungi juhataja tutvustab istungi alguses vallavalitsuse istungi päevakorda.
(5) Istungi juhataja võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi. Istungi alguses võib vallavanema või vallavalitsuse liikmete ettepanekul päevakorrapunkti päevakorrast välja arvata.
(6) Vallavalitsus ei pea arutama päevakorrapunkte ega võtma nende osas vastu otsuseid, kui istungile kutsutud ettekandjal ei ole võimalik osa võtta vallavalitsuse istungist ja tema ülesandeid ei ole pandud mõnele teisele ametnikule
(7) Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu esitaja / eelnõu esitanud vallavalitsuse liikme ettekandega. Seejärel annab istungi juhataja sõna vajadusel kaasettekandja(te)le.
(8) Istungi juhataja võib kindlaks määrata ettekannete, kaasettekannete ja sõnavõttude kestvuse, samuti keerukate ja mahukate asjade arutamise korra, sealhulgas lugemiste läbiviimise arvu ja tähtajad.
(9) Pärast ettekannet ja kaasettekannet(-ettekandeid) annab istungi juhataja soovija märguandel talle sõna küsimuste esitamiseks. Kui istungist osavõtjatel küsimusi ei ole või küsimused on esitatud, annab istungi juhataja istungist osavõtjatele sõna sõnavõttudeks vastavalt soovijate märguannetele.
(10) Sõnavõtja või istungi juhataja ettepanekul kantakse sõnavõtu põhiseisukohad istungi protokolli.
(11) Vallavalitsus teeb oma otsused asjaomase vallavalitsuse liikme või vallavanema ettepanekul.
(12) Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid. Esimesena pannakse hääletamisele ettekandja ettepanek. Kui ettepanekud ei ole kõigile üheselt arusaadavad, kordab istungi juhataja ettepanekuid.
(13) Vallavalitsuse otsused tehakse istungil osalevate vallavalitsuse liikmete poolthäälte enamusega. Hääletamine on avalik. Kui ükski vallavalitsuse liige eriarvamust otsuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt.
(14) Vallavalitsuse istungeid protokollib vallasekretär või tema poolt määratud protokollija. Vallavalitsuse istungi protokoll peab vastama seaduses sätestatud nõuetele.
§ 44. Vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmine, vormistamine, allakirjutamine
(1) Kui õigusakti eelnõu võetakse vastu istungil tehtud parandusi, märkusi ja ettepanekuid arvestades, valmistab õigusakti allakirjutamiseks ette asjaomane struktuuriüksus ja annab selle seejärel järgneva tööpäeva jooksul kantseleile allakirjutamiseks.
(2) Vallavalitsuse õigusakt esitatakse allakirjutamiseks kõigepealt vallasekretärile ja seejärel vallavanemale.
(3) Vallavalitsuse poolt volikogule esitatavad eelnõud vormistatakse lõplikult asjaomases struktuuriüksuses ning antakse seejärel kantseleile üle nende edastamiseks volikogule. Eelnõu viimasel leheküljel peab olema eelnõu ettevalmistanud ametniku ja vallasekretäri allkiri.
(4) Vallavalitsuse istungi toimumise kohta vormistatakse kolme tööpäeva jooksul protokoll, millele kirjutab kõigepealt alla istungi protokollija, seejärel istungi juhataja. Kui istungit juhatab mitu vallavalitsuse liiget, kirjutavad protokollile alla kõik istungit juhatanud vallavalitsuse liikmed, märkides, kes milliste päevakorrapunktide arutamist juhatasid.
(5) Kui allakirjutamiseks esitatud õigusakt ei vasta põhiseadusele, seadustele või muudele õigusaktidele, keeldub vallasekretär allkirja andmast ja esitab motiveeritud õiendi keeldumise kohta vallavalitsusele. Allkirja andmisest keeldumise õiend lisatakse istungi protokollile. Allkirja andmisest keeldumise korral pöördub vallasekretär taotlusega vallavanema poole õigusakti eelnõu teistkordseks arutamiseks vallavalitsuse ühel järgmistest istungitest. Kui vallavalitsus jääb oma endise otsuse juurde, annab vallasekretär oma allkirja, lisades õigusakti originaaleksemplarile oma eriarvamuse. Vallavalitsuse õigusakt, millele on lisatud vallasekretäri eriarvamus, saadetakse viivitamatult õigusaktide järelevalvet teostavale ametiisikule.
(6) Vallavalitsuse õigusaktid saavad kuupäeva ja numbri vallavalitsuse istungi toimumise päeval.
(7) Vallavalitsuse õigusaktid jõustuvad ja avalikustatakse valla põhimääruse paragrahvis 50 sätestatud korras.
(8) Vallavalitsuse nimel suhtlevad ajakirjandusega vallavanem või tema poolt volitatud isikud.
§ 45. Vallavalitsuse õigusaktide jõustumine, avalikustamine ja väljastamine
(1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. Korraldused jõustuvad teatavakstegemisest.
(2) Vallavalitsuse korraldused avalikustatakse valla veebilehel. Määrused avalikustatakse analoogiliselt volikogu määrustega vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 37. Ei avalikustata õigusakte, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks.
(3) Vallavalitsuse määrused, korraldused ja istungite protokollid v.a isikuandmete kaitse seadusega ja avaliku teabe seadusega kaitstud õigusaktid, on kõigile kättesaadavad kantseleis, valla arhiivis ja valla veebilehel.
(4) Vallavalitsuse korraldused saadab kantselei kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. Vallavalitsuse määruste ärakirjad saadab vallasekretär järelevalve teostamiseks õiguskantslerile.
(5) Vallavalitsuse õigusaktide avaldamist, süstematiseerimist ja säilitamist korraldab vallasekretäri poolt juhitav vallakantselei.
6. peatükk
KOHALIKU OMAVALITSUSE TEENISTUS
§ 46. Kohaliku omavalitsuse teenistus
(1) Kohaliku omavalitsuse teenistus on töötamine Kaastle valla kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.
(2) Kohaliku omavalitsuse teenist